Palgadoping olematutele töötajatele

Artikkel

- Uudised
- Kristel Härma
- 21. september 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Palgadoping olematutele töötajatele
Tervise- ja tööministri Riina Sikkuti eestvedamisel tuleb Ida-Virumaale töökohtade loomise toetuse teine tulemine, mis seekord laieneb ka Kagu-Eestisse. Sealsetel ettevõtjatel on raske mõista, kust need inimesed võetakse, keda toetusega palgata.
Põlvas elava ettevõtja Kuldar Leisi hinnangul on minimaalselt viie inimese korraga palkamine Kagu-Eestis palju nõutud, sest seal on väga üksikud ettevõtted, kes viis inimest korraga tööle võtaksid.Foto: Arved Breidaks / Lõuna-Eesti Postimees / Scanpix
Riik plaanib tuua tagasi Ida-Virumaal alates 2016. aasta maist kuni eelmise aasta lõpuni jagatud töökohtade loomise toetuse ning tuua see seekord ka Kagu-Eestisse. Kui sealne ettevõte loob kahe kuu jooksul vähemalt viis töökohta, maksab riik kinni poole töötaja töötasust. Valgamaa suur tööandja, lihatööstuse Atria Eesti juht Olle Horm peab sellist toetust praegust olukorda naeruvääristavaks.
"See on asi asja pärast,“ ütles Horm. Tema hinnangul on see järjekordselt mingil ajahetkel Euroopa fondide ärakasutamine. "Ma ütleksin, et see on rohkem ametnike rõõm.“
Hormi sõnul ei ole töötajaid kuskilt võtta, ehkki töötuse määr on just Valgamaal Eesti kõrgeim. "Ma ei võitle täna sellega, et mul oleks abi vaja töökohtade loomisel, mul oleks vaja inimesi, kes töö ära teeksid.“ Tema sõnul ei ole neist registreeritud töötutest abi, sest vähesed saadaval olevad inimesed kas ei viitsi või ei taha tööl käia ning sel hetkel töökohtade juurde loomine Hormi sõnul erilist rõõmu ei too.
"Suur osa inimesi, andke andeks, oma iseloomuomaduste ja teatud nõrkuste tõttu ei olegi võimelised tööl käima viis päeva nädalas,“ rääkis Horm. Tema sõnul on neil praegu töötajaid piisavalt, kuid suvel ja teistel tihedamatel perioodidel on nad jällegi väga hädas.
Sikkut: ei ole paremat meedet
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut leiab, et praegu on just õige aeg aidata töötuna paigale jäänud inimesi, kelle oskusi riigi toel värskendada.Foto: Andras Kralla
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut ütles, et temalt on korduvalt küsitud, miks on vaja sellist meedet, kui mureks on töökäte puudus. Sikkuti sõnul annab töökäte puudus ja hea majanduskonjunktuur hea võimaluse aidata tööle ka inimesi, kes on olnud mõnda aega töötud, kellel on vähenenud töövõime ja kelle oskused vajavad kaasajastamist. Tema hinnangul võiksid ettevõtted töökohtade loomise toetuse toel hakata mõtlema sellele, et kui Tallinna lähistel ei ole töötajaid, võiks luua töökohad Kagu-Eestisse, kus on inimesed olemas.
"Nii senine kogemus kui mingil määral ka rahvusvaheline kogemus näitab, et ega mingit paremat meedet kui see palgatoetus, tihtipeale ei ole,“ sõnas Sikkut. Seekord on palgatoetus kombineeritud koolitustoetusega, et tööandja saaks palgatavate töötajate oskusi kaasajastada.
Alguses võib tööandjatele tunduda, et töökäsi ei ole nagunii saada. Ka üks Peterburi ettevõte avaldas alguses arvamust, et vaevalt nad kedagi töötukassast saavad. See on müüt, et töötukassast ühtegi inimest endale tööle ei saa, nagu need inimesed ei kõlbakski kusagile. Aga nüüd oleme me sellel samal ettevõttel aidanud värvata inimesi, meil siiski leidub inimesi, kes neile võiksid sobida. Vahel on nii, et need inimesed on olemas, aga nende oskusi on vaja natuke parendada ja välja õpetada. Loomulikult on alati keeruline leida õigeid inimesi õigele kohale, aga meil on selle kohta informatsioon olemas, millised inimesed arvel on. Meile tuleb arvele ka spetsialiste, väga kõrgelt kvalifitseeritud oskustöölisi. Muidugi nad liiguvad ka väga kiiresti edasi, aga me saame aidata tööandjat neid inimesi värvata. Meie kogemus näitab, et tööandja ei pruugi ka teada, kus need inimesed asuvad, keda tema just otsib.
Anneki Teelahk, töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja
Sikkut peab oluliseks ka toetuse teist muutust, milleks on paika pandud minimaalse palga piir – 1,5kordne alampalk. "Me ei taha toetada kõige madalama palgaga töökohtade loomist. Et kui ettevõte plaanib laienemist või keegi plaanib ettevõtlusega alustada, ei oleks ärimudel ehitatud üles suures mahus odava tööjõu kasutamisele. Meil on inimressurssi napilt ja need inimesed võiksid teha kõik targemat tööd,“ rääkis ta.
Sikkuti hinnangul võiks toetusel olla pikaajalisem mõju. "Kui värvatud inimesel ka oskusi kaasajastada ja selle palgatoetusega teda juba aasta aega tööl hoida, siis see inimene võiks olla juba ettevõtte jaoks nii väärtuslik, keda tasub ka pikaajaliselt tööl hoida.“ Ta märkis, et hiljem võiks toetust rakendada paindlikult ka mujal, näiteks reaktsioonina suurkoondamisele.
Toetuse pärast ettevõtja töökohti ei loo
Võrumaal puuviljaveine ja joogitööstustele kääritatud toorainet tootva Linda Nektari juht Kadri Rauba ütles, et kui peaks minema töökohtade loomiseks ja selline meede olemas on, siis võiksid nad toetuse taotlemist kaaluda. "Aga teatavasti ei loo ettevõtjad töökohti meetmete pärast,“ sõnas ta siiski.
Sobivaid inimesi Rauba sõnul nemad töötute seast pigem ei leia, sest otsivad eeskätt spetsialiste ja nemad ei ole üldiselt pikaajalised töötud. Seega arvab Rauba, et see meede ei oleks nende valdkonna jaoks.
Rauba märkis, et viimase aasta järgi võib öelda, et need, kes tööd otsivad, ei ole need, keda nemad otsivad. "Kui sa hakkad otsima konkreetse ettevalmistusega ja konkreetse valdkonna inimest, võib olla teda raske leida. Aga samas inimesed teistpidi jällegi otsivad tööd ja ei saa üldistada,“ sõnas ta.
Olukorda aitaks Rauba hinnangul lahendada see, kui ääremaad oleksid elupaigana atraktiivsemad, ja seda eelkõige noortele. "Ülikooli ettevalmistusega noori inimesi kutsuvad pigem suurlinna tuled ja seal pakutavad võimalused. Kui on pereinimesed, otsivad nad lastele rohkem tegevusi.“ Ta tõdes, et muidugi on ka neid, kes hindavad elukeskkonnana eelkõige vaikust ja rahu ning looduslikku keskkonda.
Riik saaks Rauba arvates aidata parema infrastruktuuriga. "Maal teatavasti on ühistransport küll olemas, aga see ei liigu soovitud ajal ja suunas“ sõnas ta. Rauba sõnul on ühistranspordiga maapiirkonnas mõistliku ajaga tööle jõudmine suhteliselt keeruline. Kui oma transpordiga 30–40 kilomeetrit tööle sõita, kerkib esile kulude küsimus.
Sotsiaalministeerium saatis oma plaani kooskõlastamisele. Toetust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, seda saab taotleda järgmise aasta algusest kuni 2021. aasta lõpuni.
Kogukulu kolme aasta jooksul on ca 1,48 miljonit eurot. Kokku toetatakse sel ajal ligikaudu 360 töökoha loomist.
Ida-Virumaal loodi toetusega kokku 645 töökohta 17 ettevõttes.
Viis inimest korraga palgata on väikeste Kagu-Eesti ettevõtete jaoks palju
Ettevõtja ning Kagu-Eesti ettevõtlusvaldkonna nõustaja Kuldar Leis tõdes, et meede on laias laastus positiivne, sest sealkandis on sellist tööjõudu, keda võiks proovida rohkem tööle meelitada.
Leisi hinnangul on minimaalselt viie inimese korraga palkamine Kagu-Eestis palju nõutud, sest seal on väga üksikud ettevõtted, kes viis inimest korraga tööle võtaksid. Samuti on tema sõnul oluline, et meetmega ei tuleks kaasa suurt bürokraatiat, mille vähendamise suunas riik muidu väidab liikuvat. "Kui nüüd sellega kaasneb suur analüüs ja aruandlus ja on keeruline neid töötajaid kokkuvõttes vormistada, siis ilmselt tööandjad ei viitsi sellega tegeleda. Selletõttu ongi oht, et kui tuleb mingisugune uus toetus, mis on hirmus bürokraatlik, siis sellest ei ole tolku.“
Üle on riigitööle sobivaid inimesi
Leis ütles, et tuleb aru saada, kui paljud neist töötutest on need, kes saavad toetustega ära elatud ega olegi töötamisest huvitatud. Tema hinnangul on Kagu-Eestis võimalik tööd pakkuda naisterahvastele, kes on olnud kuskil kontoritööl. Raamatupidamist ja muud bürootööd on jäänud tema sõnul vähemaks ja ka riik on selle poole pealt kokku tõmmanud. "Kontoritööd teinud naisterahvastel on probleem tööd leida ja kindlasti on nad ka huvitatud tööst. Nende hõivamiseks oleks vaja pingutusi teha.“
Sellistele tööotsijatele võiks abi olla riigiasutuste Kagu-Eestisse kolimisest. Leisi hinnangul on riik lubanud praegu sinna tuua liiga vähe töökohti. "Põlvasse minu teada plaaniti üheksat töötajat. Seda on ülivähe.“
Leis meenutas, et tal endal on olnud taolise meetmega siiski hea kogemus. Tema mäletamist mööda oli aasta 2003, kui nad tegid Põlvasse valmistoidu tehase ja täpselt samal ajal oli meede, millega maksti üle 40aastaste töötuna registreeritud naisterahvaste palkamisel pool nende töötasust pool aastat kinni. "Me võtsime tookord, kuna me täpselt sel ajal tehast ehitasime, 20 sellist töötajat. Nad olid eranditult väga tublid ja kõik töötasid pikka aega. See oli tolle aja kohta väga hea näide, kuidas asi toimis,“ rääkis ta.
Leisi sõnul ei saa selle põhjal siiski praeguse aja kohta järeldust teha, sest selliseid töötajaid ei pruugi võtta olla. "Ja tagantjärele ma mõtlen, et see oli suhteliselt lühike periood, kus see toetus oli. See võiks ju kogu aeg olla.“
Mis muutub võrreldes eelmise töökohtade loomise toetusega?
Et soodustada eelkõige töökohtade loomist, mille panus piirkondade majandusarengusse oleks suurem, toetatakse ainult neid töökohti, kus makstav töötasu on vähemalt poolteistkordne alampalk, mis 2018. aastal on 750 eurot.
Tööandjat toetatakse ka uute töötajate oskuste arendamisel, hüvitades vajadusel iga värvatud töötaja koolituskuludest kuni 2500 eurot.
Laieneb Kagu-Eesti ettevõtetele. Töötukassa augustikuu andmetel oli registreeritud töötus Ida-Virumaal 8,4%, Valgamaal 8,5%, Võrumaal 7,6% ja Põlvamaal 6,6%. Eestis keskmiselt oli registreeritud töötus 4,6%.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- LINDA NEKTAR AS
- ATRIA EESTI AS
Hetkel kuum