• Raul Eametsa juhitud eelarvenõukogu soovitab valitsusel 11 miljardi eurosest eelarvest 100 miljonit vähemaks võtta.Foto: MARGUS ANSU
    Jaga lugu:

    Eelarvenõukogu soovitab veel 50 miljonit kärpida

    Eelmisel nädalal valitsuses põhimõttelise heakskiidu saanud eelarve tuleks struktuurse tasakaalu asemel tuua struktuursesse ülejääki, mis tähendaks kevadega võrreldes mitte 50 vaid 100 miljoni euro kärpimist, leiab eelarvenõukogu.

    Rahandusministeeriumi suvise prognoosi järgi on valitsussektori eelarvepositsioon 2019. aastal struktuurses puudujäägis 0,2 protsenti SKPst. Eelarvenõukogu soovitab järgmise aasta riigieelarve eelnõu koostamisel parandada struktuurset eelarvepositsiooni vähemalt 0,4 protsendipunkti SKPst ehk umbes 100 miljoni euro võrra.
    Iseenesest on valitsus kokku leppinud, et eelarvega struktuurse tasakaalu poole püritakse ning see tähendaks kevadise kavaga võrreldes 50 miljoni eurost kärbet. Eelarvenõukogu hinnangul sellest lihtsalt ei piisa.
    "Esiteks on oluline kinni pidada riigi eelarvestrateegias seatud struktuurse tasakaalu eesmärgist. Teiseks, praeguses majanduse kõrgkonjunktuuris ei ole mõistlik eelarvepoliitikat lõdvendada," teatas eelarve järelevalveks kokkukutsutud eelarvenõukogu. Käesolevaks aastaks ootab rahandusministeerium struktuurset ülejääki 0,2 protsenti SKPst.
    Eelarvenõukogu hinnangul kirjeldab ministeeriumi sügisene prognoos piisava usaldusväärsusega Eesti majanduskasvu ja inflatsiooni väljavaadet ning on kooskõlas mitme teise institutsiooni prognoosiga.
    Rahandusministeeriumi hinnangul ületab Eesti majandus sel ja järgmisel aastal oma pikaajaliselt jõukohast taset. Võrreldes ministeeriumiga on eelarvenõukogu hinnang majandustsükli hetkeseisule isegi parem. Sellest annab tunnistust kiire palgakasv, töötuse madal tase, suur vabade ametikohtade arv ja kõrge hõivemäära jätkuv tõus. Tavapärasest selgelt paremale majandusolukorrale viitavad ka ettevõtjad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu tippu
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.