Maksud laekuvad hästi

Sotsiaalmaksu tasumise kasv kiirenes augustis 13,8 protsendini. Ministeeriumi hinnangul on põhjuseks see, et puhkusetasusid võeti uue maksuvaba tulu arvestuse tõttu varasemast ühtlasemalt välja, mis tasandas ka juuni madalamat tasumist. Seda kinnitab ka suvekuude keskmine sotsiaalmaksu tasumise kasv, mis oli täpselt sama kiire kui mais – 10,1 protsenti.

Augustis kiirenes keskmise töötasu kasv 10,3 protsendini, samas kui deklareeritud töötajate arvu kasv aeglustus 3,0 protsendile, mis on siiski viimaste aastate kiiremaid kasve. Deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust tõusis viiendat kuud järjest, jõudes 59,2 protsendini, mis on ajalooline kõrgtase.

Tegevusalapõhistel andmetel lisandus suuremates sektorites, kus on vähemalt 30 000 töökohta, augustis hõivatud töökohti kõige enam hariduses ning avalikus halduses vastavalt 6,0 ja 4,0 protsenti. Nendes sektorites avaldus õpetajate puhkusetasude ühtlasem välja võtmine ja seetõttu ka hõives püsimine.

Augusti palgafond kasvas kõige kiiremini samuti hariduses ja avalikus halduses ülaltoodud põhjusel vastavalt 24,9 ja 19,9 protsenti. Suurematest sektoritest aeglaseim palgafondi kasv oli 8 protsendiga jaekaubanduses.

Füüsilise isiku tulumaksu laekus augustis keskvalitsusele 32,1 miljonit eurot, mida oli 20,4 protsenti vähem kui möödunud aastal. Kohalikele omavalitsustele laekus füüsilise isiku tulumaksu augustis 92,6 miljonit eurot ehk 12,1 protsenti enam kui eelmisel aastal. Laekumist mõjutas lisaks keskmise palga ja hõive kasvule ka neile eraldatava tulumaksu määra tõus sel aastal 11,86 protsendini.

Aktsiisitulu laekus augusti eest kokku 92,1 miljonit eurot ehk 11,9 protsenti rohkem kui 2017. aasta augustis ning kaheksa kuu kokkuvõttes on aktsiise laekunud 5,8 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Alkoholiaktsiisi tulu laekus augustis 17,8 miljonit eurot ning tasumine oli 24,9 protsenti suurem kui möödunud aastal. Jooksva aasta kokkuvõttes on alkoholiaktsiisi laekunud 3,9 protsenti rohkem kui mullu. Viimastel kuudel on alkoholiaktsiisi tasumine olnud suhteliselt stabiilne ning tavapärane suvine sesoonne deklareerimise kasv on olnud madalam kui varasematel aastatel. Peamiseks põhjuseks on piirikaubandus, mis hoogustus suvekuudel.

Kütuseaktsiisi tulu oli augustis 51,8 miljonit eurot, mida on 12,6 protsenti rohkem kui mullu, kuid kaheksa kuu kokkuvõttes on kütuseaktsiisi laekunud 7,3 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Diislikütust deklareeriti augustis 8,4 protsenti rohkem kui aasta tagasi ning bensiini deklareerimine oli 5,2 protsenti väiksem aasta tagasi deklareeritud kogusest. Diislikütuse deklareerimise kasvu toetab soodne majanduskeskkond, samas bensiini deklareerimine on pikaajalises languses. Seda peamiselt bensiinimootorite järjest ökonoomsemaks muutumise tõttu.

Tubakaaktsiisi tasuti augusti eest 19,8 miljonit eurot ehk 2,4 protsenti rohkem kui möödunud aastal ja kaheksa kuu kokkuvõttes on tubakaaktsiisi kokku tasutud 4,6 protsenti rohkem kui mullu. Käesoleva aasta kokkuvõttes on sigarette deklareeritud 3,9 protsenti vähem kui aasta varem ja deklareerimise langus on kooskõlas oodatud tarbimise vähenemisega.

Augusti lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 0,04 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk 9 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste koondeelarve oli 145 miljoni euroga ülejäägis, mille üheks põhjuseks on kohalikele omavalitsustele suunatud tulumaksumäära tõstmine. Sotsiaalkindlustusfondide ülejääk ulatus 42 miljoni euroni.

Valitsussektori puudujääk tulenes seega keskvalitsuse eelarve puudujäägist, mis ulatus 196 miljoni euroni, millest 63 miljonit moodustasid Tagatisfondi hüvitised Versobanki klientidele. Versobanki mõju jääb ajutiseks, kuna likvideerimismenetluse raames hüvitatakse Tagatisfondile tehtud kulud. Valitsussektori puudujääk on aasta esimeses pooles tavapärane ja seotud muuhulgas tulumaksutagastustega. Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga oli sel aastal eelarvepositsioon Versobanki mõju arvestamata 75 miljoni euro võrra parem.