• Jaga lugu:

    Maailma börsid on langusse viinud ka heitmekvoodi hinna

    Heitmekvoodi langenud hind toetab Eesti Energia kasumlikkust.Foto: Äripäev

    Viimasel ajal järsult suuna allapoole võtnud heitmekvoodi hindade trendi taga võib seost otsida aktsiaturgudel toimuvaga, sest näiteks Euroopa energiatootmises midagi hinda kõigutavat toimunud ei ole.

    Heitme- ehk CO2 kvootide turg oli languses terve oktoobrikuu – kuu keskmiste hindade võrdluses langes hind 8,8% ehk 19,58 euroni tonnist. Madalamate energiahindade tõttu lõpetas kvoodihind kuu lausa 16,36 eurol tonni eest.
    Eesti Energia energiakaubanduse turuanalüüsi strateegi Olavi Milleri sõnul on selle hinnalanguse taga pigem spekulatiivsete positsioonide sulgemine, mis tuli kaasa maailma aktsiaturgude korrektsiooniga.
    Tarbimise ja tootmise mustrid ei ole muutunud
    "Energiatootmises Euroopas pole üle päeva mingit nii suurt muutust olnud, mis seda turuliikumist põhjustaks. Seega näitab see pigem seda, kuivõrd avatud on CO2-turg spekulatiivsele rahale ja kuidas see CO2-turul volatiilsust tekitab," kommenteeris ta turul toimuvat.
    Kuna fundamentaalselt pole olulist muutust energiatootmises ega -tarbimises olnud, siis võiks see langus olla pigem ajutine ja CO2 hind liigub oma tasakaalulise taseme juurde tagasi. Samal ajal on futuuride hinnad olnud nüüd väga volatiilsed, mistap on nende põhjal praegu raske prognoosida, kus see tasakaalu hind olla võiks.
    Praegu on 2020. aasta detsembri futuur põrganud tagasi 19 eurole tonni eest, aga enamuse analüütikute ootused on pigem 20–23 euro juures, rääkis Miller, kelle sõnul lähiaastatel määrab CO2 hinna Euroopas CO2 kvootide pakkumise poliitika, mis on omakorda seotud kliimaeesmärkide elluviimisega. Kliimaeesmärke aitab saavutada pidevalt mõõdukalt kasvav CO2 hind, lisas ta.
    S&P Global Platts Analytics hoiatas näiteks septembris, et tegelikult võib heitmekvootide hinda oodata ees kerge korrektsioon, seoses võimalike soojade ilmadega talvel ning arvatust suurema tuuleenergia tootmisega. Ka nende hinnangul on tänavu kiirelt tõusnud CO2 kvoodihindade põhjus börsile tulnud uued spekulatiivsed investorid, kellega kaasnes ka kasvanud volatiilsus.
    Ühelt poolt on tõusnud heitmekvoodi hinnad Eestis kahandanud fossiilkütustest energia tootjaid – Eesti Energiat ennast näiteks. See mõjutas otseselt riikliku energiafirma kasumlikkust tänavu, mil elektrihinnad olid küll kõrged ja tootmiseks-müügiks võimalusi palju.
    Teisalt läheb heitmekvootide müügist saadud raha aga jälle otse riigikassasse. Eestis kavatsetakse selle eest järgnevatel aastatel parandada näiteks avaliku sektori hoonete energiasäästlikkust ning rahastatakse biometaani kasutamist transpordisektoris.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.