Mertsina: ekspordi kasvu põhjustavad üksikud kaubad

Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar:

Kui enamikus Euroopa Liidu riikides on kaupade ekspordi kasv sel aastal aeglustunud, siis Eesti kuulub nende väheste hulka, kus kasv on kiirenenud. Samuti on meie ekspordi kasv ELi riikide tugevamate hulgas. Samas ei ole see kasv laiapõhjaline. Kuigi oktoobris suurenes eksport Eestist ligikaudu viiendiku võrra, tuli ligikaudu pool kasvust õlitoodetest, sealhulgas põlevkiviõlitoodetest, ning veerand mobiilsideseadmetest. Seega, kahest kaubagrupist tuli kolmveerand ekspordi kasvust. Ilma nendeta on Eestis toodetud kaupade eksport oluliselt mõõdukam – 5 protsenti. Lisaks õlitoodetele ja mobiilsideseadmetele suurenes eksport tugevamini veel puidu- ja mööblitööstuses.

Kõige enam on sel aastal suurenenud kaupade eksport Ameerika Ühendriikidesse – seda peamiselt mobiilsideseadmete poolest. Teisel kohal on Singapur, kuhu veeti õlitooteid, ning kolmandal kohal on Soome. Soome suunal on ekspordi kasv üsnagi laiapõhjaline. Sel aastal ongi kõige suurema hüppe teinud ekspordi ja selle osakaalu tõus Ameerika Ühendriikidesse ning viinud selle riigi meie viiendaks kaubanduspartneriks.

Kuigi Rootsi on jätkuvalt Eestile suuruselt teine kaubanduspartner, jätkus selle riigi osakaalu langus ka sel aastal. Mõlema riigi – nii USA kui ka Rootsi – osakaalu muutust juhib aga üks kaubagrupp – mobiilsideseadmed.

Mobiilsideseadmete eksport on aga viimastel kuudel paranenud ja võrdlemisi suure kaubagrupina mõjutab see meie ekspordi üldpilti tugevasti. Samas on mobiilsideseadmete kasv olnud üsnagi ebastabiilne.

Kiire, kuid mitte laiapõhjalise ekspordi kasvu kõrval tugev impordi kasv (oktoobris 20% ja selle aasta esimese kümne kuuga 10%) näitab, et sisenõudlus on Eestis tugev – ja eelkõige nõudlus tootmissisendite järele. Üle poole impordist läheb meie kohaliku tootmise sisenditeks. Samuti tuleb selleaastasest impordi kasvust enamik (82%) tootmissisendite sisseveost ja see kasv on sel aastal tublisti kiirenenud.

Ka ekspordis on tootmises kasutatavate sisendite osakaal sel aastal suurenenud, samal ajal kui kapitali- ja tarbekaupade osatähtsus on langenud. Eesti kaupade ekspordis domineerivadki tootmissisendid – nende osakaal on ligikaudu 60%.

Kuigi väliskaubandusstatistika näitab tugevat kaupade ekspordi kasvu, jäi SKP arvestuses see näitaja eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes sisuliselt samale tasemele. Põhjuseks on see, et SKP ja maksebilansi arvestuses tehakse üsna suured parandused kodumaise ja välismaale töötlemiseks suunatud kaupade juures.

Vahe põhjus ei ole seletatav ka sellega, et SKP arvestus on tehtud püsivhindades ehk hinnamuutust arvesse võttes, samas kui väliskaubandusstatistika on jooksevhindades. Kui väliskaubandusstatistika kaupade eksport kohandada ekspordihinna muutusega, oleks ka siis ekspordi kasv väga tugev.

Väikese ja avatud majandusena sõltub Eesti teatavasti palju välisnõudlusest ja meie konkurentsivõimest välisturgudel. Eksport ei ole ettevõtetele ainult võimalus käivet, vaid ka tootlikkust suurendada. Euroala, kuhu läheb ligikaudu pool Eesti ekspordist, ostujuhtide indeks on aga langenud kahe aasta tagusele tasemele ning selle piirkonna majanduskasv on aeglustunud.

Eesti ekspordi kasv on pikemas vaates liikunud koos maailma kaubandusmahu muutusega, mille kasv on tasapisi allapoole liikunud. Seega on välisnõudlus nõrgenemas. Eesti tööstusettevõtete ekspordi kasvu ootus on juba viiendat kvartalit järjest viletsamaks muutunud. Samuti on viimastel kvartalitel halvenenud hinnang oma konkurentsivõimele välisturgudel.