Mihkelson: parlament hääletab May Brexiti leppe tõenäoliselt maha

"Kui küsida mõne mu Briti kolleegi käest, mis saama hakkab, siis vastus on tõenäoliselt see, mida mina olen kuulnud viimaste kuude jooksul: me ei tea. Aga võimalusi palju pole – kas lahkutakse leppega, mis tundub väga kahtlane, lahkutakse leppeta või leitakse mingi viis, kuidas artikkel 50 jõustumine veidi edasi lükata. Selle raames võiks toimuda ka uus referendum," rääkis Mihkelson.

Teisipäevane hääletus on Mihkelsoni sõnul ajalooline, kui see tõesti toimuma peaks. "Meenutame korra – see on teine katse. Esimest korda pidi Brexiti lepe olema hääletusel juba 11. detsembril. Siis May nägi, et see ilmselgelt enamuse toetust ei saa, ja lükkas selle edasi," märkis Mihkelson. Tema sõnul ei saa välistada, et May lükkab ka seekord hääletuse viimasel hetkel edasi. Praegu on näha, et parlamendi enamus on endiselt leppe vastu.

Vastuseisu põhjused on seejuures väga erinevad, sõltuvalt erakondlikust kuuluvusest. "Need, kes üldse Brexitit näha ei taha, on selgelt vastu ja loodavad, et läbikukkumine avab tee uuele referendumile," märkis Mihkelson. Samas on May parteikaaslaste hulgas palju neid, kes tahavad väga karmi, võib-olla isegi ilma leppeta Brexitit. "See sõda on tooride hulgas 40 aastat kestnud," nentis väliskomisjoni esimees.

Peamine opositsioonijõud – leiboristid – on aga tema sõnul kahvlis. "Kõik avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et kui Töölispartei peaks lepet toetama, siis nende populaarsus kukuks kolinal. Enamik nende toetajatest tahaks näha Suurbritanniat ELi kooseisus. Corbyn (Briti Töölisparei juht Jeremy Corbyn – toim) istub aia peal ega tea, kuhu see vajub. Suur tõenäosus on, et nemad lepet toetama ei lähe, pigem vastupidi – tahaks näha, et see läbi kukkudes avab tee umbusaldusavalduseks May vastu," leidis Mihkelson.

Enne 2016. aasta juunis toimunud Brexiti referendumit avaldas Ühendkuningriigi rahandusministeerium analüüse, mis ähvardasid Brexiti korral lausa majandussurutisega. Kuigi nael hääletustulemuste peale kukkus ja pole seni taastunud, on saareriigi majandus siiski küllaltki heas seisus ja kasvab ELiga samas tempos. Kas aga seekordne hääletus võib majandust mõjutada?

Mihkelsoni sõnul peab saareriik vastu. "Ei, mina ei näe mingit sellist katastroofilist ettekuulutust Briti majandusele. Need on parajad filmistsenaariumid ega passi väga eluga kokku. Briti majandus on väga tugev, poliitiline vapustus mõjutab lühiajaliselt," märkis ta. Mihkelsoni sõnul on rahvusvahelised ettevõtted juba pikalt Brexitiks valmistunud, viies oma harusid kas Frankfurti või Pariisi, aga see ei tähenda, et lahkutaks ühest mõjukamast finantskeskusest, Londonist.

Samas on Mihkelsoni sõnul Brexiti protsessil kestvam sotsiaalne mõju. "Tõenäoliselt jääb see neid sisepoliitiliselt painama veel väga pikaks ajaks. On arvatud, et võib minna paar inimpõlve, et saada üle viimase paari aastaga ühiskonda löödud lõhest," tõdes ta.

Mihkelson märkis, et praegu on Briti avalik arvamus juba napilt ELi jäämise poolt. "Theresa May räägib sageli, et peame viima lõpuni rahva tahte, mis väljendus referendumil 2016. aastal. Olgem ausad – ükski reaalne tegevus pole veel käivitunud, elatakse üleminekuajas, kus kõik reeglid suhetes ELiga on jätkuvalt samad. Lahkumispäeval on suur segadus, mis mõjutab ka inimeste igapäevast elu. Siis on huvitav jälgida, milline on inimeste arvamus – kas nõutakse uut referendumit, kukub May valitsus või toimuvad erakorralised valimised, mida ka ei saa välistada," märkis Mihkelson.

Migratsiooniküsimus on Mihkelsoni hinnangul aga üle afišeeritud. "See pole kunagi olnud dramaatiline. Täpselt nagu meil laulab EKRE hommikust õhtuni, et miljonid on liikumises ja kohe meil lõunapiiril. Sama retoorikat kasutati kahjuks ka Brexiti referendumi eel, kui räägiti sadadest tuhandetest, kes on liikumas Suurbritannia suunas. Eelmisel aastal sisenes ametlikel andmetel Suurbritannia territooriumile illegaalselt 470 inimest – sisuliselt olematu number. Seda probleemi saab lahendada teiste sammudega, mitte EList lahkumisega," märkis Mihkelson.