30-aastaste firmade TOP: kuidas Eestis äritegevus tärkas?

Artikkel

- TOP
- Väinu Rozental
- Jane Suu
- Annika Kald
- 14. veebruar 2019 kell 12:26
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
30-aastaste firmade TOP: kuidas Eestis äritegevus tärkas?
1989. aastal asutati Eestis riiklike ettevõtete kõrval esimesed rahvaettevõtteid, millel polnud kohustuslikku üleliidulist riiklikku tellimust.
Allpool olevas edetabelis on reastatud edukamad 1989. aastal Eestis asutatud ettevõtted.
Mis toimus ettevõtluses 1989. aastal?
Majanduslehe Äripäev esimene number ilmus 9. oktoobril 1989.Foto: Äripäev
Luuakse esimene aktsiaselts Eestis, AS IMBI. Seda juhatab Vambola Kolbakov (pildil allpool). Põlvamaa ärimees Kolbakov oli noil päevil Eesti üks suurim kütuseärimees, ta tüüris firmat IMBI, millel külmus hiljem Venemaa välismajanduspanka Vnešekonombank ehk lühidalt VEB 3,29 miljonit dollarit. Selgituseks, et põhikanal, mille kaudu N. Liidu lõpupäevil välismaaga arveldati, oli Venemaa välismajanduspank Vnešekonombank. Kui liit lagunes, otsustati Moskvas, et eksliiduvabariikide korrespondentkontod, sh Eesti omad külmutatakse alates 1. jaanuarist 1992 ja kinni jäid pankade arved pangas. VEB fondi nõuete hüvitamist Eesti riik hiljem enda kanda ei võtnud. VEB fondi afääri on hiljem nimetatud ka suurimaks pangarööviks Eestis.
Vambola Kolbakovil külmus Venemaa välismajanduspanka Vnešekonombank ehk lühidalt VEB3,29 miljonit dollarit, mida ta siiani pole kätte saanud.Foto: Hannes Tamme
Uksed avab Eesti-Soome ühisfirma Finest Hotel Groupi hotell Palace.
Tavaliste kaupluste kõrval tegutseb kümmekond valuutakauplust, neist tuntumad Liivi Laht ja Turist.
NSV Liidu esimene kommertsviinapood avab sügisel Tallinnas uksed.
Kanada väliseestlane Ervin Hopp ostab Saaremaal dolomiiditehase, millest sai 1989. aastal üks esimesi välisinvesteeringuid Eestis. Paraku ajab Hopp täiendavate investeeringute tegemata jätmisega tehase paar aastat hiljem pankrotti. 1997 ostis dolomiiditehase pankrotivara väliseestlaselt AS Saare Kalur. 2003. aastast tegutseb ettevõte nime OÜ Saare Dolomiit-Väokivi, mis täna müüb dolomiidist tooteid kaubamärgi Reval Stone alt.
Eestimaal on üle 700 uustaluniku.
Ühendus Soomega toimib laevaga Georg Ots, mis oma esimesel tegevusaastal 1989 vedas 9 kuuga 230 000 reisijat, neist 25% eestlased.
SASi lennuk teeb esimese regulaarlennu Stockholmist Tallinna.
Tallinna lennujaam muutus taas rahvusvaheliseks, kui toimus SASi lennukiga esimene regulaarlend Stockholmist Tallinna.Foto: Kaader filmist "Eesti kroonika 1989", Tallinnfilm
Oktoobri lõpus lastakse rubla kurss konverteeritava valuuta suhtes vabaks, rubla ostukurss langeb kümme korda.
Nädalalehe Eesti Ekspressi esimene number ilmub 22. septembril. Peatoimetaja on Hans H. Luik ja väljaandja Cross Development, kuhu kuulusid Hannes Tamjärv, Peeter Luik, Sulo Muldia ja Andres Saame. Toimetus asub Olümpia hotelli tubades. “Olen ajakirjanik, kellele on juhuslikult mingi kapital kätte sattunud. Palgatööjõule ei jagata infot, vaid otsuseid. Info jääb ikka omaniku saladuseks,” ütles Luik Peeter Raidla raamatus “Hans H. Luik - päikesepoisist miljonäriks”.
Äripäeva esimene number ilmub 9.10.1989. Esimene lehenumber maksis 50 kopikat. Esimene tiraaž ulatus 50 000 eksemplarini ja see jagati laiali mõne tunniga. Tol aastal jõudis lugejateni veel kaks numbrit ning aastavahetusest ilmus leht juba kord nädalas. Äripäeva esimene peatoimetaja oli Hallar Lind (1950–2012). Toimetus oli viieliikmeline ja asus Toompeal kahes väikeses toas. Esimesed numbrid trükitakse ja kujundatakse Rootsis, roosa ajalehepaberi eest makstakse rootslastele kasepakkudega. Äripäeva asutasid 1989. aastal Rootsi meediakontsern Bonnier ja Eesti firma Mainor asutaja Ülo Pärnits (1936-2016). Päevaleheks muutus leht 1996. aastal. 1997. aastal müüs Pärnits oma osaluse Rootsi Bonnieri perefirmale.
Mis toimus poliitikas 1989. aastal?
24. veebruar. Tähistatakse esimest korda Eesti iseseisvumist, Toompeale heisatakse sinimust-valge lipp.
23. august. Toimub Balti kett
27. november. Kinnitatakse NSV Liidu seadus Leedu NSV, Läti NSV ja Eesti NSV majandusliku iseseisvuse kohta.
10. detsember. Toimuvad esimesed kohalike omavalitsuste valimised, kuid 1989. aasta valimisi ei saa küll veel lugeda vabadeks ja demokraatlikeks, need olid nn üleminekuvalimised. Suuna kohalike omavalitsuste taasloomisele võimaldas võtta Eesti iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmine 1988. aastal.
28. detsember. Eesti NSV Ülemnõukogu võtab vastu pangaseaduse. Eesti panga presidendiks saab Rein Otsason.
Eellugu: Isemajandava Eesti (IME) projekt
26. septembril 1987 ilmus Tartu ajalehes Edasi “Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele”. Selle kirjutise autoriteks olid märgitud Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar ja Mikk Titma ning see sai nõnda tuntuks kui nelja mehe ettepanek. Pakuti välja majandusprogrammi idee, kuidas Eesti NSV peaks saavutama majandusliku iseseisvuse Nõukogude Liidu koosseisus.
Äripäev käivitas 2018. aastal uuesti eriprojekti Isemajandav Eesti 2.0, mis tõstatas ettevõtjate ja riigijuhtide seas küsimuse - millist IMEt me peame Eestis uuesti tegema, et oleksime edukad ka 10 aasta pärast.
2019. aasta veebruari lõpus ilmub Äripäeva vahel ka erileht ettevõtjate ettepanekutega uueks IMEks.
Kui teie ettevõte on ka 30-aastane, aga ei ole siin nimekirjas, siis palun võtke ühendust Äripäeva Infopanga andmekeskuse juhi Jane Suuga kirjutades [email protected]
Hetkel kuum