Harju KEK rajab 65 miljoni euroga äripargi

"Lihtsalt öeldes rajame kogu infrastruktuuri ja hooned ning lõpuks üürime hooned välja. Eesmärk on teha mitte lihtsalt paari maja põllu peale, vaid luua terviklik ja suurem tööstuslinnak tööstusettevõtetele," lausus Harju KEKi müügi- ja turundusjuht Lauri Viileberg.

Eesmärk on meelitada eelkõige ettevõtteid, kes suudaksid üksteist täiendada. Seetõttu on ka Viilebergi sõnul märgilise tähendusega see, kellest saab esimene ankurüürnik ning kelle ümber hakkavad teised koonduma.

"Ma tõmbaksin paralleeli näiteks Ülemistega, mis on eraldi ärilinnak. Me lihtsalt püüame seda linnakutüüpi keskkonda teha tööstus- ja logistikaettevõtetele. See on see erinevus," lausus ta. "Eesmärk oleks, et sinna tulevad sellised ettevõtted, kellest oleks naabrile abi. Näiteks, kui seal on mõni tootmisettevõte, kes vajab transporditeenust, siis seal samas pargis on olemas ka mõni logistikaettevõte, kes suudab seda teenust pakkuda."

Äripindade arendaja Hammerhead juhatuse liige Allan Kool nõustus, et ankurüürnikest sõltub suures ulatuses sellelaadsete projektide edukus. "Absoluutselt, see otsustab mõnes mõttes kõik," märkis ta. "Pangad teatavasti ei finantseeri ühte arendust üksikuna, kui ei ole piisavalt üürilepinguid sõlmitud. Need on sellised asjad, mis seda tüüpi arendused riskantseks ja närviliseks teevad."

Viileberg lausus, et finantseerimises nad probleemi ei näe. "Harju KEK on niivõrd kapitaliseeritud ning oleme olukorras, kus täna kohustused sisuliselt puuduvad ja bilanss on küllaltki tugev," sõnas Viileberg ja lisas, et projekt rahastatakse pankade abiga, kasutades lisaks oma vahendeid. 2017. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli Harju KEKi jaotamata kasumi jääk pärast dividendi 60,7 miljonit eurot.

Projekti esimese etapi hoonestuse projekteerimisega plaanitakse alustada selle aasta teises kvartalis, selle investeeringuks prognoositakse 10 miljonit eurot. Pikemalt ei julgenud Viileberg ettevõtmise ajakava prognoosida, kuna edasine arendus sõltub suures jaos esimese etapi edukusest. Samuti ei soostunud ta veel nimetama, kes võiksid olla esimesed ankurüürnikud.

"Kahjuks veel ei saa nimesid öelda. Kui oleme omavahel kokkuleppe saavutanud, siis on ka voli neid nimesid öelda," lisas ta. "Praegused läbirääkimised on puhtalt tootmisettevõtetega. Nemad saavad olema ankruteks, kellest lähtuvalt peame ka edasisi partnereid valima."

Kool oli samas skeptiline, kas logistika- ja tootmisettevõtete vahel mängib ettevõtete meelitamisel sedavõrd olulist rolli, kas naaber teda täiendab või mitte.

"Kaubanduses on hästi tähtis, et tehnoküla elaks: mida rohkem kihab, mida rohkem käib kliente, mida rohkem läheb klient ühte majja, seda tõenäolisemalt hüppab ta ka teisest läbi, kui reklaamid on huvitavad. Tootmis- ja logistikaettevõtete puhul on aga sageli nii, et logistikaettevõtte 500 meetri raadiuses olemine ei anna eelist nende ees, kes asuvad näiteks viie kilomeetri kaugusel."

Logistikaettevõtte valimisel erilist hinnaeelist tema sõnul see ei anna ning tihti võib olla koostöö rajatud teisele põhjale, näiteks varasemale kogemusele. "Aga see ei tähenda, et nad ei võiks selliselt toimida," lisas ta.

Harju KEK on Rae valda Varivere teele plaaninud 18 hektari suurusele alale 80 000 ruutmeetrit hoonestust. "Kogu maht tähendab seda, et oleme realiseerinud kogu ehitusõiguse, mis nendel aladel planeering ette näeb," lisas Viileberg.

Kui varem on Harju KEK tegutsenud peamiselt Keilas, siis A11st saab olema teine tööstuspark väljaspool Keilat. 2017. aastal laienes ettevõte Tänassilmale, kus asub Valdmäe tööstuspark.