Eesti otsustab Balti innovatsioonifondiga liitumise üle

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist teeb valitsusele ettepaneku osaleda Sihtasutuse KredEx kaudu uues loodavas II Balti Innovatsioonifondis (BIF II). KredEx juba esindab investorina Eesti riiki 2012. aastal asutatud I Balti Innovatsioonifondis (BIF I), teatas valitsuse pressiteenistus.

BIF II puhul on tegemist Euroopa Investeerimisfondi ja kolme Balti riigi poolt moodustatud fondifondiga (fund of funds). BIF II hakkab paigutama vahendeid loodavatesse allfondidesse, mis omakorda investeerivad varajases kasvufaasis ja laienemise faasis Balti riikide ettevõtete omakapitali või pakuvad neile ettevõtte vajadustega sobivaid finantseeringuid. Nagu BIF I puhul, nii oleks ka BIF II fondivalitsejaks Euroopa Investeerimisfond (EIF).

Esialgu on BIF II suuruseks kavandatud 156 miljonit eurot (Eesti, Läti ja Leedu igaüks 26 miljonit ja EIF 78 miljonit eurot). Lisaks sellele kaasatakse BIF II allfondide kaudu ligikaudu 350 miljoni euro ulatuses erakapitali. Ettevõtjateni jõuab planeeritavalt kokku 500 miljonit eurot. Eesti sissemaksest 2 miljonit eurot tasutakse 2019. aastal ja 24 miljonit järgneva kolme aasta jooksul majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile finantseerimistehinguteks ette nähtud vahendite arvelt.

Arvestades, et BIF I mitmel fondil on investeerimisperiood lõppemas, kuid investeeringutest väljumise periood ei ole veel käes, vajavad nii seni BIF I-st mandaadi saanud kui ka võimalikud uued fondijuhid jätkuvalt fondide edukaks käivitamiseks Balti riikide ja EIF-i kui ankurinvestorite tuge. Kui kogu investeerimise tsükkel on edukalt läbitud, saavad fondid toimida ka üksnes erainvestorite toel, kuid Balti kapitaliturul selliseid juhtumeid veel pole. Balti riigid ja EIF on huvitatud era- ja riskikapitali turu jätkuvast arendamisest ka põhjusel, et tegevusest liiga vara väljumine seaks ohtu seni saavutatud tulemused.