Elukutseliste autojuhtide põud süveneb

IRU liikmete ja seotud organisatsioonide hulgas 2018. aasta oktoobrist 2019. aasta jaanuarini korraldatud küsitlus tõi välja autojuhtide 21protsendilise puudujäägi kaubaveosektoris ning 19protsendilise bussiveonduses. Probleem süveneb, nii et vastavalt 2019. aasta kasvavale nõudlusele ennustatakse mõlemas sektoris juhtide defitsiiti kuni 40 protsenti.

IRU tegevdirektor Boris Blanche toonitas, et transpordiharu vajab viivitamatut ja otsustavat tegutsemist juhtide puudujäägiga tegelemiseks. “Probleemi omapead jätmine avaldab tõsist mõju Euroopa majandusele ning viib kulude kasvuni ettevõtete, tarbijate ja reisijate jaoks. Ometi ei ole sel erialal võimalustest puudust. Muu hulgas on meie uurimused leidnud, et tööga rahulolu on suur, sest ainult 20 protsenti küsitletud juhtidest väljendasid mingil viisil rahulolematust oma tööga.”

IRU uuringute järgi usub 57 protsenti mees- ja 63 protsenti naisjuhtidest, et elukutse kehva kuvandi põhjustab ebameeldiv värbamine. 79 protsenti juhtidest arvab, et juhipuuduse üks peamisi põhjusi seisab naiste selle elukutse juurde meelitamise raskuses. Seda kinnitavad rahvusvahelise transpordifoorumi (International Transport Forum) andmed, mille järgi naised moodustavad vaid 2 protsenti Euroopa kutselistest autojuhtidest. 70 protsenti 25–34 aasta vanustest juhtidest aga peab juhtide defitsiidi üheks peamiseks põhjuseks noorte värbamise keerukust. Juhtidest 76 protsenti leiab, et töötingimused, ning 77 protsenti, et pikaajalised kodust eemalviibimised tõrjuvad paljusid selle elukutse omandamisest eemale.

Pealegi kannatab majandusharu tööjõu vananemise all. Euroopa kaubaveofirmade suuremas osas töötavad juhid keskmise vanusega 44 aastat, reisijateveosektoris töötavad juhid on aga keskmiselt koguni 52aastased.

Autojuhtide puudus kummitab aina enam ka Eesti autovedajaid. Läinud nädalal kirjutas Postimees, et välismaalastele Eesti autojuhina töötamiseks vajalikke juhitunnistusi väljastav Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) on viimase nelja aastaga kolmekordistanud dokumentide väljastamist väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse legaalselt tööle saabunud autojuhtidele.

Kui 2016. aastal anti välja 225 tunnistust ja 2017. aastal 424, siis 2018. aastal juba 666. See puudutab ainult neid juhte, kes tegutsevad veoettevõtetes – numbrile lisanduvad veel takso- ja sõidujagamisettevõtted.

Möödunud aasta lõpu seisuga oli Eestis ametlikult juhitunnistusega veoettevõtetes tööl 1046 välismaalast ning kodakondsuse järgi oli jaotus selline, et ukrainlasi oli nende seas 627, valgevenelasi 189 ja Venemaalt pärit juhte 137. Väikeste arvudega on esindatud veel Kasahstan, Usbekistan, Tadžikistan ja teised riigid.

Loe pikemalt teemaveebist Logistikauudised.ee.