Artikkel
  • Kuula

    Seaduse varjus piirati võimalusi kohtuistungite kajastamiseks

    Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduseelnõu esimese ja teise lugemise vahel riigikogus sokutati eelnõusse täiendus, mis võimaldas nüüd kohtul keelata Tallinna Sadama kriminaalasjas avalikul istungil tunnistajate ütluste avaldamise ajakirjanduses.

    Tallinna Sadama kriminaalasjas süüdistatavad ja kaitsjad esimesel kohtuistungil. Foto: Liis Treimann
    Mitte mingisugust diskussiooni ei riigikogus ega avalikkuses eelnõu rakendussättesse lisatud kriminaalmenetluse seadustiku täienduse üle ei toimunud, sest paistab, et selle nurga alt ei hammustanud keegi asja läbi.
    Sel teisipäeval jätkusid Harju maakohtus Tallinna Sadama kohtuistungid tunnistajate ülekuulamisega. Pool päeva kohal olnud Äripäev kirjutas, kuidas esimene tunnistaja vandeadvokaat Asko Pohla keeldus ütluste andmisest, kuna üks süüdistavatest on tema ettevõtjast vend Tõnis Pohla.
    Järgmisel päeval tõstatas Toivo Prommi kaitsja Kaimo Räppo küsimuse vajadusest vältida olukorda, kus ülekuulatavate tunnistajate ütlusi kajastatakse meedias. Sellega olid päri ülejäänud kaitsjad ja ka süüdistajad. Kohal olnud Ärileht kirjutas, et kohtu määrusega kohustati istungitel viibijaid hoidma saladuses tunnistajate räägitut. Seda kuni kohtuliku uurimise lõpuni.
    Kes aga saladuse hoidmise kohustusest kinni ei pea, teda saab karistada kriminaalkorras nii rahalise karistuse kui ka üheaastase vangistusega.

    Ajakirjanduse jaoks on asi muidugi hapu.

    Jaan Ginter
    Tartu Ülikooli kriminoloogia professor
    "Ajakirjanduse jaoks on asi muidugi hapu," lausus Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter.
    Tema sõnul on see aga standardprotseduur, kus tunnistajaid püütakse eemal hoida eelnevate tunnistajate räägitust.
    "Kuna nii kaitsjad kui ka prokuratuur olid selle keeluga nõus, siis näitab see, et mõlemad on huvitatud kohtuasja toimumisest võimalikult vähe tunnistajaid mõjutades. Selge on, et ka poliitilised huvid on selle protsessi juures nii ühelt kui ka teiselt poolt väga suured," ütles Ginter.
    Ginter lisas, et vastav täiendus kriminaalmenetluse seadustikus jõustus läinud detsembris ja kui varem sai kohus saladuse hoidmise kohustust nõuda vaid kinniseks kuulutatud kohtuistungitel, siis nüüd saab seda nõuda ka istungit kinniseks kuulutamata.
    Varasemalt oli õiguspraktikat kujundanud 2016. aastast pärinev riigikohtu lahend, mille järgi ei saanud kohus keelata avalikul kohtuistungil kõlanud menetlusandmete avaldamist.
    Täiendus ilmus eelnõusse teise lugemise eel
    Asja lähemalt vaadates selguski, et justiitsministeeriumi kaudu esitati eelmisel aastal riigikogule Euroopa Liidu ärisaladuse kaitse direktiivist tulenev seaduseelnõu, millel nimeks "Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse". Rakendussätteid eelnõul siis juures ei olnud.
    Seaduseelnõu esimese ja teise lugemise vahel esitas justiitsministeerium muudatusettepanekud, mille hulgas olid sees ka rakendussätetes kriminaalmenetluse seadustiku täiendamise punktid. Riigikogu majanduskomisjoni liikmed Erki Savisaar, Jaanus Marrandi, Kristen Michal, Märt Sults, Peeter Ernits, Sven Sester ja Toomas Kivimägi olid 12. novembril 2018. aastal toimunud komisjoni istungil kõigi muudatusettepanekutega konsensuslikult nõus.
    Riigikogu liige Toomas KivimägiFoto: Erik Prozes
    Seaduseelnõu ettekandja Toomas Kivimägi tunnistas, et temale tuleb uudisena, et üks muudatustest on omandanud praeguseks sellise tähenduse.

    Selles kontekstis, et piiraks ajakirjanduse õigust kohtuistungite kajastamisel, seda nüanssi kuulen mina esimest korda.

    Toomas Kivimägi
    riigikogu liige, seaduseelnõu ettekandja
    "Selles kontekstis, et piiraks ajakirjanduse õigust kohtuistungite kajastamisel, seda nüanssi kuulen mina esimest korda. Ma julgen arvata, et nii majanduskomisjoni aruteludel kui ka suures saalis ei osanud sellele keegi isegi tähelepanu pöörata," lausus Kivimägi
    Heaks tavaks ei pidanud Kivimägi ka seda, et direktiivi kui üldise normi ülevõtmisel lisatakse vastavasse eelnõusse menetluse käigus uusi põhimõtteid. "Vahel on seda tehtud, kui on väga kiire ja siis pannakse sinna midagi täiesti muud juurde, mis ei ole selle direktiivi ülevõtmisega seotud," tunnistas ta.
    Riigikogus 21. novembril toimunud seaduseelnõu kolmandal lugemisel ütles Andres Herkel, et tema meelest on tegemist eelnõuga, millele õiguskantsler on kaks korda osutanud, rääkides üleliigsest seadusloomest. "See eelnõu on meie ette toodud pelgalt selleks, et kellelegi tundus olevat mõistlik asendada termin "kõlvatu konkurents" terminiga "ebaaus konkurents"," arvas Herkel.
    Kohal viibinud 92 riigikogu liikmest olid eelnõu seadusena vastuvõtmise poolt 74, vastu oli 13, erapooletuks jäi kaks.
    See ei ole pretsedent
    Eesti Advokatuuri esimees Jaanus Tehver ütles, et tunnistajate ütluste meedias kajastamise piiramise eesmärk on vältida olukorda, kus samas kriminaalasjas veel kohtus üle kuulamata tunnistajad saavad meedia vahendusel teada teiste tunnistajate poolt kohtus räägitust ja kohandavad oma ütlusi (kas tahtlikult või tahtmatult) selle järgi, mis lõppkokkuvõttes takistab tõe tuvastamist.
    Tehveri sõnul pole Tallinna Sadama kohtuasjas seatud piirang otseselt pretsedenti loov, sest kohus on samasugust meedet kohaldanud ka varem. Ta tõi näitena Oliver Kruuda ja teiste vastu esitatud maksukuriteo süüdistuse kriminaalasja.
    Harju maakohus kommenteeris määruse koostamist, et tuleb arvestada võimaliku ohuga, et meedias kajastatud tunnistajate ütlused mõjutavad veel ülekuulamata tunnistajate ütlusi. Mööda ei saa vaadata ka sellest, et ainuüksi teadmine, et isikute ütlusi sel viisil avaldatakse, võib ülekuulatavat häirida ja seeläbi mõjutada tema räägitut.
    Kohus leidis, et arvestades kriminaalasja mahukust, ei ole praegu võimalik täie selgusega ette näha lõplikku tunnistajate ringi. Arvestada tuleb sellega, et peale prokuröride tõendite uurimist (sh nii isikulised kui ka kirjalikud tõendiallikad) tulevad kaitsjate tõendid, mh ka isikulised tõendiallikad. Nende ning ka kirjalike tõendite pinnalt võib ilmneda vajadus jooksvalt täiendavaid tunnistajaid kohtusse kutsuda. Sel põhjusel on nimetatud kohustuse seadmine põhjendatud kohtuliku uurimise lõpuni, märkis kohus.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Parim noortalunik otsustas kohe: toorme tootja on tuulte meelevallas, tuleb teha teisiti
Võlakirjad võluvad tavapäratu tootlusega Põhjalik juhend: kuidas võlakirju valida ja milliste riskidega arvestada
USA kongress suutis napilt valitsuse tööseisaku ära hoida
Raadiosaated
Koalitsioonipartner: Kallase abikaasa poleks kriitika osas kohtus õigust saanud
Riigikogu õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets leiab, et Arvo Halliku 1500 euro suurune nõue arvamusartikli vastu poleks kohtus vett pidanud.
Riigikogu õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets leiab, et Arvo Halliku 1500 euro suurune nõue arvamusartikli vastu poleks kohtus vett pidanud.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Margus Nõlvak: hinnake kirgi!
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Oodatav käibemaksutõus hoiab hindu kõrgel
Kaupmehed pole käibemaksu tõstmise ootuses veel hindu tõstnud, kuid teevad seda lähikuudel, rääkisid analüütikud.
Kaupmehed pole käibemaksu tõstmise ootuses veel hindu tõstnud, kuid teevad seda lähikuudel, rääkisid analüütikud.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Võlakirjad võluvad tavapäratu tootlusega Põhjalik juhend: kuidas võlakirju valida ja milliste riskidega arvestada
Võlakirjade peale on vähegi riskialtim investor ikka nina kirtsutanud, ja seda põhjusega, sest nende intressid on olnud vaid veidi paremad kui täht­ajalisel hoiusel. Kuid tänavu muutus kõik.
Võlakirjade peale on vähegi riskialtim investor ikka nina kirtsutanud, ja seda põhjusega, sest nende intressid on olnud vaid veidi paremad kui täht­ajalisel hoiusel. Kuid tänavu muutus kõik.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Myraka ettevõtlusblogi: kuidas ma ümaraspäi endale kandilise sõbra sain
Äripäeva kolumnist-ettevõtjal Üllar "Myrakas" Priksil on nüüd toidukäru. Vaja läks vaid kasti õlut ja oma äripartnerit kiruvat naabrimeest.
Äripäeva kolumnist-ettevõtjal Üllar "Myrakas" Priksil on nüüd toidukäru. Vaja läks vaid kasti õlut ja oma äripartnerit kiruvat naabrimeest.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Margus Nõlvak: hinnake kirgi!
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Ettevõtted võiks rohepesust üht-teist juba teada – vähemalt enne, kui midagi väidavad
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Auto|Piloot. Porsche 911 Turbo S peaks olema vägagi süüdi, aga … 911 sai 60!
Porsche 911 sai sel kuul 60. Juubilari hirmkiire luksusversioon Turbo S jätab selge mulje veel enne parklast välja jõudmist. Ja paneb 911 üle laiemalt mõtlema.
Porsche 911 sai sel kuul 60. Juubilari hirmkiire luksusversioon Turbo S jätab selge mulje veel enne parklast välja jõudmist. Ja paneb 911 üle laiemalt mõtlema.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Mees lossitornist: Paldiski magnaadi tõus ja karm kukkumine
Endised kurjategijad, tankistid, illegaalsed immigrandid ja kroonilised võlglased ehk Tallinna ehituse varjukülg
Kinnisvaraturg istub põhjas: järgmisel suvel enam sama hinnaga osta ei saa Parkimiskoht ja panipaik topitakse vägisi tasuta kaasa
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
USA valitsus lõpetab vähem kui 24 tunni pärast tõenäoliselt töö
USA kongressi liikmed kogunevad laupäeval, kuid neil pole selget plaani, kuidas lahendada tüli, mis võib aina tõenäolisemalt viia pühapäeval föderaalvalitsuse osalise sulgemiseni.
USA kongressi liikmed kogunevad laupäeval, kuid neil pole selget plaani, kuidas lahendada tüli, mis võib aina tõenäolisemalt viia pühapäeval föderaalvalitsuse osalise sulgemiseni.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
ELi andmereeglite ülevõtmisel on oht, et Eestis keeratakse sellele vinti peale
Andmetega seonduv õigusmaastik mitte ei liigu selginemise suunas, vaid läheb veelgi keerulisemaks ja fragmenteeritumaks. Samas on lootust, et tekib uusi võimalusi innovatsiooniks ja andmemajanduse kasvuks, leiab Soraineni andmekaitse õigusvaldkonna juht Eestis Mihkel Miidla.
Andmetega seonduv õigusmaastik mitte ei liigu selginemise suunas, vaid läheb veelgi keerulisemaks ja fragmenteeritumaks. Samas on lootust, et tekib uusi võimalusi innovatsiooniks ja andmemajanduse kasvuks, leiab Soraineni andmekaitse õigusvaldkonna juht Eestis Mihkel Miidla.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Raadiohommikus: eelseisvast ostupaanikast Tallinna börsil ja vaenukõneseadusest
Riigikogus läbis kolmapäeval esimese lugemise vaenukõneseadus. See on saanud kriitikat nii opositsiooni poolt, aga ka väljastpoolt. Uurime riigikogu õiguskomisjoni esimehelt Eduard Odinetsilt, mis probleemi menetluses olev seadus täpselt lahendab ning miks ei piisa juba olemasolevast regulatsioonist. Teeme juttu ka sellest, kuidas koalitsioon plaanib obstruktsiooni seljatada ning kas riigieelarve vastuvõtmine praegusel kujul õnnestub.
Riigikogus läbis kolmapäeval esimese lugemise vaenukõneseadus. See on saanud kriitikat nii opositsiooni poolt, aga ka väljastpoolt. Uurime riigikogu õiguskomisjoni esimehelt Eduard Odinetsilt, mis probleemi menetluses olev seadus täpselt lahendab ning miks ei piisa juba olemasolevast regulatsioonist. Teeme juttu ka sellest, kuidas koalitsioon plaanib obstruktsiooni seljatada ning kas riigieelarve vastuvõtmine praegusel kujul õnnestub.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.