Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    OECD: Eesti pensionifondid nõrgimad

     30 riigi pensionifondide hulgas näitasid Eesti fondid viimasel viiel aastal kõige madalamat nominaal- kui ka reaaltootlust, selgub OECD pensionituru raportist.

    Kui inflatsiooniga korrigeeritult näitasid Eesti pensionifondid keskmiselt viimase viie aasta jooksul 5,2% negatiivset tootlust, siis ka nominaaltootlus oli 1,8% miinuses. Ülejäänud riikidest näitas negatiivset nominaaltootlust vaadeldavad perioodil vaid Jaapan (-1,1%).
    Parimat vara kasvu näitasid nominaalarvestus Türgi pensionifondid (keskmiselt 11,6% aastas), järgnesid Taani (8,5%), Mehhiko (7,7%) ja Holland (5,6%). Inflatsiooniga korrigeeritult oli parim Taani (6,1%), Holland (3,5%), Türgi (3,4%) ja Mehhiko (3,2%).
    Eesti viimast kohta pole aruandes põhjendatud, kuid selle peamiseks põhjuseks on tõenäoliselt väga tugev keskendumine Ida-Euroopa väärtpaberitele 2000.ndade keskpaigas. See  regioon sai ühes Venemaaga maailma tabanud finantskriisis 2008. aastal aga ühe suurima löögi ning vedas toona tugevasse miinusesse ka Eesti pensionifondide tootlused.
    Pensionikeskuse andmeil kaotasid Eesti teise pensisamba fondid 2008. aastal ligi veerandi oma väärtusest  (-24,3%).
    Pärast seda on olukord rahunenud ning II sammas pakkunud mõõdukalt head tootlust:2009. aasta  +12,7%2010. aasta +9.7%2011. aasta -4,5%2012. aasta +9,5%2013. aasta +3,3%
    OECD pensioniraport toob Eesti esile veel ka riigi, kus pensionivara on kõige enam rahvusvaheliselt hajutatud ning investeeritud piiri taha (75,4%) – peamiselt siis euroala riikidesse (Iirimaale, Luxembourgi, Prantsusmaale ja Soome). Üle poole varast on piiri taha investeerinud veel Luxembourg ja Portugal, samas kui Türgi ja Poola on välismaale paigutanud alla protsendi pensionivahenditest.
    Väga kõrgel teisel kohal on OECD veel aga ka pensionifondide raha sissevoolu kasvu põhjal. 2012. aastal ulatus raha neto sissevool Eesti pensionifondidesse 21%ni fondide kogumahust (umbes veerand miljardit eurot – toim.).  Raha sissevoolu kasv oli eelmisel aastal kiirem vaid Türgis (22,5%).Kõige enam on pensioniraha kogunud hollandlased – 160,2% SKPst, islandlased (141%) ja šveitslased (113,6%).
    OECD riikide kaalutud keskmine pensionivarade maht ulatus 2012. aastal 77%ni SKPst, kuid organisatsioon toob välja, et enam kui pooltes riikides on see suhe alla 20%/SKPst. Nii ka Eestis, kus erakapitalil tegutsevatesse pensionifondidesse oli 2012. aasta lõpuks investeeritud Eestis 1,48 miljardit eurot ehk 8,7% SKP-st.
    Rahaliselt on OECD riikidest konkurentsitult enim pensionivarasid kogunud USA (11,6 triljonit dollarit), mis moodustab 53,4% kogu OECD erakapitali poolt hallatavatest pensionivaradest.
    Võrreldes OECD riikidega on Eesti pensionifondidel ka küllalt kõrged tegevuskulud (keskmiselt 1,9% fondide kogumahult/aastas), jäädes alla vaid Serbiale, Makedooniale, Albaaniale ja Lätile. Madalamate tasudega on Taani pensionifondid (keskmiselt 0,1%), Holland, Portugal, Saksamaa ja Island (0,2%).
    Pensionifondide investeerimisest Eestisse ja uuenevast rollist Eesti majanduses räägivad 28. novembril Äripäeva Investeerimisfoorumil "Rahvusliku kapitali ärkamisaeg" Eften Capitali juht Viljar Arakas, LHV pensionifondide juht Andres Viisemann, rahandusministeeriumi finantsturgude juht Thomas Auväärt ja Danske Capitali tegevjuht Silja Saar. Loe lisa SIIN.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Heleri Michalski: tulevik on ülitundlike inimeste päralt, enesekehtestamine tuleb kasuks juba nüüd
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
Investorite ebakindlus tekitas USA börsil erisuunalist liikumist
USA aktsiad lõpetasid kolmapäeva erisuunaliselt, kui investorid püüdsid mõista intressi alandamise võimalusi ja hindasid hiljuti avaldatud ettevõtete tulemuste aruandeid, vahendas Yahoo Finance.
USA aktsiad lõpetasid kolmapäeva erisuunaliselt, kui investorid püüdsid mõista intressi alandamise võimalusi ja hindasid hiljuti avaldatud ettevõtete tulemuste aruandeid, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Üks parimaid juhte Ivo Suursoo: Eesti juhtide nõrkus on vähene unistamine
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirma palkas uue juhi Ülemiste Cityst
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Eksperdid: infoturbestandard tõstab erasektoris teenuste kvaliteeti
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?