Investorite arv kuivab kokku

Uusi väikeinvestoreid suudavad juurde meelitada vaid mõned dividende maksvad börsifirmad.

Mõni aasta tagasi hakkas Tallinna börsil noteeritud firmadesse raha paigutavate investorite arv vähenema. Tänavu on see kahanemine jätkunud ning stabiilset kasvu on näidanud vaid Tallinna Kaubamaja ja Tallinna Vee aktsionäride arv. Väikese hüppe tegi mullu ka Olympic Entertainment Group (OEG).

Lisaks on tänavu olnud kauplemisaktiivsus Tallinna börsil madal: esimese nelja kuu käive oli 39 protsenti väiksem kui mullu samal ajal ning tehingute arv langes 14% võrra.

Kawe Kapitali partneri Kristjan Hänni sõnul on madalam kauplemisaktiivsus ühelt poolt põhjustatud kauplemiseks sobivate instrumentide nappusest ja kauplemisorientatsiooniga investorite liikumisest muudele jahimaadele.

Samas iseloomustab Hänni sõnul kauplemisaktiivsuse langus erinevaid börse laiemalt ja sellest ei saa välja lugeda midagi aktsiaturu edasise suuna kohta. "Näiteks eelmise aasta suvel oli kauplemisaktiivsus Lõuna-Korea aktsiaturul rekordiliselt madal, aga praegu kaupleb indeks juba 20% kõrgemal hinnatasemel," rääkis Hänni, kelle arvates on oluline meeles pidada, et huvi tekkimise korral on madala likviidsusega võimalik hinnaliikumine mõlemas suunas.

Seda, et kauplemisaktiivsuse langus puudutab maailma börse laiemalt, rõhutas ka LHV vanemmaakler Ragnar Plees.

Pleesi sõnul toimub börside vahel konkurentsiheitlus. "Ehk maakleri seisukohalt vaadates ei konkureeri me ainult Tallinna börsiliikmetega vaid ka kogu Kesk- ja Ida-Euroopa börsidega ning isegi Türgiga," märkis ta.

Tallinna börsi ja seal noteeritud ettevõtete probleem on Pleesi sõnul väiksus ja sellest tulenev vähene likviidsus. Mitmete institutsionaalsete klientide jaoks jäävad ettevõtted huviorbiidist välja, kuna turukapitalisatsioon on väike ning need ei kuulu indeksitesse, lisas Plees.

Selleks, et investoreid kohalikule börsile meelitada, peab selle esmalt atraktiivseks muutma. Näiteks toob Hänni välja, et rohkem võiks olla noteeritud suurettevõtteid, mille tõttu on siinseid börsiettevõtteid rahvusvaheliselt mõtet radaril hoida. Sellisel juhul kanduks huvi osalt edasi ka väiksematele ettevõtetele.

Ka NASDAQ OMX Tallinna juhatuse esimees Rauno Klettenberg nõustub faktiga, et börsile oleks hädasti tarvis uusi tulijaid. 

Kuna ebalikviidsel turul on kauplemisega keeruline raha teenida, siis peavad Hänni sõnul ettevõtted investorite huvi säilitamiseks pakkuma alternatiivi näiteks püsivate dividendide näol. "Eestile õnnetuseks on hetkel ühe parima dividendimaksja (Tallinna Vesi-toim) puhul juba üsna selge, et selle dividendid tulevikus poolduvad," tõdes Hänni.

Pleesi sõnul aitaks investorite arvu kasvatamisele kaasa ka üldisem teadlikkuse tõstmine, sest  praegu eelistab kohalik investeerimismentaliteet elektrooniliselt hoitavatele aktsiatele käegakatsutavaid varasid.

"Kohalikud investorid pole kadunud, kuid tõsi, investeeringud on rohkem hajutatud erinevate regioonide vahel. Uutele turgudele minek on muutunud üha lihtsamaks ja odavamaks," mainis Plees lõpetuseks.

Suurettevõtja Ülo Pärnitsa sõnul on Tallinna börs väsinud ja investeeringud ei ole viimasel ajal kasvu näidanud. 

"Ma arvan, et investoreid jääb Tallinna börsilt vähemaks seetõttu, et ettevõtjad paigutavad raha oma äridesse. Nii olen ka mina teinud," kommenteeris olukorda Pärnits. 

Varem tundus börs Pärnitsale ahvatlev. "Nüüd oleme vist aga kõik veendunud, et ega seal nii väga kasvu ei ole. Kui ikkagi on oma firma ja see annab korralikku tootlust, siis paigutan raha sinna," lisas ettevõtja. 

Pärnitsa sõnul ei ole börsifirmadest ükski pidevalt väga turvaliselt kasvanud. "Isegi need, kes on vahepeal edukad olnud, kukuvad ikkagi ära," ütles ta.

Samuti pole Pärnitsa sõnul tema investeeringud viimasel ajal eriti kasvanud. Praegu on börs kuidagi väsinud, aga kuidas seda elavdada, sellele ma pole mõelnud, märkis ta.

INTERVJUU

Börsi juht: kauplemisaktiivsust tõstavad uued tulijadInvestorite huvi Tallinna börsi vastu kasvataks uute tulijate liitumine, mis omakorda sõltub investeerimiseks atraktiivsest majanduskeskkonnast, rääkis NASDAQ OMX Tallinna juhatuse esimees Rauno Klettenberg.

Statistikast selgub, et kuigi aastatel 2000-2011 investorite arv Tallinna börsil kasvas stabiilselt, siis alates 2012. aastast on suurema osa ettevõtete puhul toimunud langus, mis jätkub siiani. Lisaks on tänavu kauplemisaktiivsus madal olnud. Mis on selle põhjus?Kõigepealt, maailma- ja ka meie kohalikus praktikas on aktsiakauplemise aktiivsus tihedalt seotud IPOdega ehk uute ja atraktiivsete investeerimisvõimaluste lisandumisega börsile.Viimane IPO Tallinna börsil oli 2010. aasta juunis, mil börsil noteeriti Premia Foodsi aktsiad. Ilmselt on viimastel aastatel mõnevõrra vähenenud börsiettevõtete aktsionäride arv mõjutatud ka IPOde puudumisest sel perioodil. Börsi normaalne eluring eeldab, et aeg-ajalt lisandub kauplemisele uusi ettevõtted. Kui aktsionäride arvu pikemaajalist trendi vaadata, siis on selgelt näha, et aktsionäride arv börsil on suurenenud hüppeliselt ja peaasjalikult just pärast uute ettevõtete lisandumist.Näiteks 2002. aastal oli Tallinna börsil noteeritud ettevõtete aktsiatega väärtpaberikontosid kokku umbes 4000, tänaseks on see arv peaaegu viiekordistunud.Kui vaadata lähiminevikku, siis on aktsionäride arv mõnes ettevõttes vähenenud, mõnes kasvanud ning mõnes jäänud võrdlemisi samaks. Seega suuri muutusi ühes või teises suunas pole toimunud. Mis puutub kauplemisaktiivsusesse, siis Balti börside käive on 2011. aasta neljandast kvartalist alates püsinud suhteliselt samal tasemel. Kui aga rääkida konkreetselt Tallinna börsi eelmise ja selle aasta esimese nelja kuu käibemuutusest, siis tasub vaadata, mis peitub nende arvude taga: Tallinki aktsiaga tehtud erakorralised suurtehingud mõjutasid eelmise aasta esimese kvartali käivet väga olulisel määral. Samamoodi meenutab õunte ja apelsinide võrdlemist buumiaegse ja tänase kauplemismahu võrdlus.Oluline on ära märkida, et aktsiakauplemine on vähenenud ka laiemalt ehk üle maailmselt. Näiteks New Yorgi börsil oli päevakäive 2007. aasta alguses umbes 3 miljardit dollarit. Kui kriisi ajal tõusid  kauplemismahud enam kui kaks korda 6-7 miljardi dollarini päevas, siis alates 2012. aastast on käive taas 4 ja 3 miljardi dollari piiril.

Kas investorid hakkavad Eesti börsiettevõtete vastu huvi kaotama ja raha mujale paigutama? Praegune üldine investeerimispelglikkus on kindlasti laiem teema ning ei puuduta vaid aktsiatesse investeerimist. Julgus investeerida tuleneb enamasti üldisest heast majanduse olukorrast ja tulevikuväljavaatest. Kui majandustele ennustatakse püsivat ja pikaajalist kasvu, on nii ettevõtetel kui ka investoritel motivatsiooni ja julgust investeerida. Ning vastupidi, kui olukord majanduses on ebaselge, siis muutuvad investorid alalhoidlikumaks ning on investeerimise ja riskide võtmise osas üldjuhul ettevaatlikud.

Mis võiks olla lahendus, et investorite huvi Eesti börsiettevõtete vastu taas tõuseks?Tooks välja kaks peamist tegurit: Investeerimiseks atraktiivne majanduskeskkond ja eelkõige kindlam väljavaade tulevikule ning uued tulijad börsile ehk IPOd.IPO-de tulek on suuresti muidugi tingitud atraktiivse majanduskeskkonna olemasolust: kui majandusel läheb hästi, on ettevõtetel huvi ja motivatsiooni laieneda, mis omakorda tingib vajaduse kaasata lisakapitali. Ettevõtete kasvamine toob omakorda kaasa kasumite kasvu, mis paneb inimesed huvituma ettevõtete edust osa saamiseks neisse investeerima.

TASUB TEADA

Börsifirmade edetabel investorite arvu järgi (seisuga 14. mai)

Tallink Grupp 11 388Olympic Entertainment Group 4047Ekspress Grupp 3486Tallinna Vesi 3386Tallinna Kaubamaja 3283Baltika 1894Nordecon 1873Silvano Fashion Group 1768Arco Vara 1733Harju Elekter 1505Merko Ehitus 1414Premia Foods 1411Järvevana 815Skano Group 557

Autor: Birjo Must, Aivar Hundimägi