11. juuni 2014 kell 12:58

Pensionifondidel kopsakas teenistus

Mullu kasvasid kõigi kohustuslike pensionifondide valitsejate teenustasudest saadavad tulud, silmapaistva hüppe tegid LHV ja Nordea.

Praeguseks on kõik kohustuslike pensionifondide valitsejad avaldanud oma möödunud aasta majandusaruande. Aruannetest selgub, et kõige enam ehk ligi poole võrra kasvasid aastaga LHV kohustuslike pensionifondide teenustasutulud. Kuna osakuomanikele kehtivad valitsemistasude määrad pole tõusnud, siis näitab see head tööd fondimahtude kasvatamisel.

Äripäev reastas pensionifondid teenustasutulude kasvu ja mahu järgi, pensionifondide mahtude ja mahtude kasvu järgi, osakuomanike arvu muutuse järgi ning võrdles ka erinevate fondide teenustasusid.

Edukaim on LHVKõige edukam oli LHV, kelle teise samba fondide mahud paisusid aastaga umbes 40% võrra ning neil õnnestus enda juurde meelitada kõige suurem hulk uusi pensionikogujaid.Teenustasudest saadavat tulu suutis 40% võrra kasvatada ka Nordea, kes suurendas samuti märgatavalt oma fondide mahtusid ja kaasas uusi investoreid.

Kliendid eelistavad agressiivsemaid fondeNordea Pensions Estonia juhi Angelika Tageli sõnul tuleneb teenustasutulude kasv otseselt fondimahtude kasvamisest, sest pensionifondide tasude määrad jäid mullu võrreldes 2012. aastaga samaks. Nordea pensionifondide varad kasvasid 2013. aastal kokku 37,7%, samal ajal kui teenustasutulud suurenesid umbes 42% võrra.

"Meie II samba pensionifondid kasvavad iga vahetustsükliga, kuid kasv on tsüklite lõikes ebaühtlane. Sellest tulenevad ka väikesed erinevused teenustasutulude ja fondimahtude kasvu vahel," märkis Tagel.

Teatud määral avaldavad Tageli sõnul tasudele mõju ka kõikumised kapitaliturgudel ning asjaolu, et kliendid eelistavad enam suurema aktsiaosakaaluga fonde (kus on kõrgemad valitsemistasud - toim).

Ka LHV kommunikatsioonijuhi Priit Rumi kinnitusel on tulude kasvu põhjuseks otseselt pensionifondide mahu kasv. Samas märkis Rum, et teenustasutulusid ja mahu kasvu näitajaid on keeruline võrrelda, sest teenustasutulu koguneb päevase arvestusega, aga mahu kasvu puhul võrreldakse enamasti fondide mahtu kahel eri ajahetkel.

"Tegelikkuses on LHV kohustuslike pensionifondide maht 2013. aastal kasvanud rohkem kui teenustasutulud, kuna teenustasude määrad kahanevad mahu kasvades," sõnas ta.

LHV kõige populaarsema pensionifondi L valitsemistasu on kohustuslikus korras vähendatud kahel korral, viimati möödunud aasta septembris. Alandamine oli tingitud seadusest, mis näeb ette fondide valitsemistasude korrigeerimise iga kord, kui fondi maht kasvab 100 miljoni euro võrra.Tuleval aastal vähenevad tasu määrad LHV prognoosi kohaselt keskmiselt 0,2% ning järgnevatel aastatel keskmiselt 0,1% aastas.

Mõne fondi valitsemistasud vähenevadTeiste fondivalitsejate teenustasutulude kasv jäi 10-20% vahele ning need olid võrreldavad fondide mahu kasvuga. Swedbanki teenustasude tulude kasv jäi isegi veidi alla mahtude kasvule.Swedbank Investeerimisfondide juhatuse esimehe Kristjan Tamla sõnul alanesid panga II samba kohustuslike pensionifondide haldustasud mullu kahel korral.

"Alandasime konservatiivse fondi K1 haldustasu määra 1,19%-lt 0,9%-le. Lisaks alanes K3 efektiivne valitsemistasu seadusest tuleneva nõude tõttu," märkis Tamla.Nõnda oligi Swedbanki kohustuslike pensionifondide teenustasutulude kasv Tamla sõnul seotud pensionifondide hallatavate varade mahu kasvuga, kuna klientide makstava haldustasu määr alanes.

Kasumid kasvavadKorralikku kasvu näitasid ka kohustuslike pensionifondide valitsejate tuleminumbrid. Samas ei saa neid omavahel võrrelda, kuna mõned fondivalitsejad maksavad oma emapankadele erinevate teenuste eest suuri tasusid.

Kodumaisel LHV pangal kasvas aga kohustuslike pensionifondide tulem aastaga pea 13 korda, 1,7 miljonile eurole. Küsimusele, kust tuli nii järsk kasv, vastas Rum, et kuigi protsentuaalselt on kasv tõesti suur, kuna 2012. aasta kasum oli marginaalne, pole protsentides seda mõistlik mõõta.

"Sisuliselt võib öelda, et 2013. aasta oli LHV Varahalduse tegevusajaloos esimene kasumiga lõppenud aasta ning 2012. aasta oli esimene, mil fondivalitseja ei olnud enam kahjumis," märkis Rum lõpetuseks.

KOMMENTAARTulud suurenevad tänu mahuleFinantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juht Hannes Oja:Kohustuslike pensionifondide valitsemistasude määra ei ole viimastel aastatel tõstetud. Seega on tulud kasvanud fondide mahtude kasvu tulemusel. Need omakorda on sõltuvad nii finantsturgude liikumisest, olemasolevate klientide lisanduvatest laekumistest kui ka klientide arvu muutusest, samuti määrab varade kasvu fondivalitseja kutseoskus. Tuleb silmas pidada ka seda, et tulusid mõjutab õigusaktist tulenev valitsemistasu määra langetamise kohustus, mis saabub, kui fondi maht ületab teatud läve.Iga fondivalitseja otsustab oma tasude suuruse, tuginedes muu hulgas oma kuludele, konkurentsile, investeerimisstrateegiale jms, arvestades seaduses sätestatud tasude piirmäärasid. Finantsinspektsiooni ülesanne on hinnata fondivalitsejate tegevuse vastavust õigusaktidele, kõnealusel juhul tasude piirmäärade reeglitele.Tasude määra mõjutavad eelkõige konkurents ja õigusaktides tasudele kehtestatud piirangud. 

TASUB TEADAValitsemistasu - fondivalitsejale makstav tasu pensionifondi valitsemise eest. Valitsemistasu määr avaldatakse protsendina fondi aktivate turuväärtusest. Osakuomaniku poolt makstav valitsemistasu ei too osakuomanikule kaasa täiendavate rahaliste arvelduste tegemise vajadust.

Valitsemistasu arvestab fondivalitseja ning see vähendab osaku puhasväärtust. Seega fondivalitseja avalikustatud pensionifondi osaku puhasväärtusest on juba maha arvestatud makstav valitsemistasu ning osakuomaniku investeeringu väärtuseks on osaku puhasväärtus korrutatud omandatud osakute arvuga.

Näide: kui valitsemistasu määraks on 365päevase aasta baasil 2%, tuleb pensionifondi osakuomanikul maksta fondivalitsejale iga kuu ligikaudu 0,167% (2/12) pensionifondi aktivate turuväärtusest.

Olukorras, kus osakuomaniku investeeringu väärtus on näiteks 1000 eurot, maksab osakuomanik iga kuu fondivalitsejale 1,67 eurot. Investeeringu väärtuse tõusule või langusele vastavalt tõuseb või langeb ka makstav valitsemistasu.Väljalasketasu - osakute väljalaskmisel fondivalitseja võetav teenustasu. Kõigis fondides 0%Tagasivõtmistasu - osakute lunastamisel (fondivalitseja poolt tagasi võtmisel) fondivalitseja võetav teenustasu. Kõigis fondides 1%

Allikas: pensionikeskus

VÕRDLUS

Kõige enam on kasvanud LHV ja Nordea teenustasutulud (teenustasutulude muutus 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga) 

LHV Varahaldus AS 49,1%Nordea Pensions AS 42,2%ERGO Funds AS 21,4%Swedbank Investeerimisfondid AS 16,8%SEB Varahaldus 13,0%Danske Capital 11,0%

Teenustasutulude mahult möödus LHV SEBst (2013. aastal teenitud teenustasutulud, eurodes) 

Swedbank Investeerimisfondid AS 9 394 094LHV Varahaldus AS 5 442 116SEB Varahaldus 4 947 000Danske Capital 2 996 209Nordea Pensions AS 1 191 539ERGO Funds AS 675 424

LHV ja Nordea fondide mahu kasv teistest pea jagu üle(fondide mahu muutus 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga)

1. LHV Varahaldus  40,5%2. Nordea Pensions  37,1%3. Swedbank Investeerimisfondid  17,6%4. ERGO Funds 17,4%5. SEB Varahaldus 12,8%6. Danske Capital 12,3%

LHV kogus enim uusi osakuomanikke(osakuomanike arvu muutus 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga)

1. LHV Varahaldus  16%2. Nordea Pensions  6,9%3. Swedbank Investeerimisfondid  0,2%4. SEB Varahaldus -4%5. Danske Capital -5%6. ERGO Funds -5,9%

Kõrgeimad valitsemistasud on LHV pensionifondides

Konservatiivsed fondid  LHV Pensionifond S 1,20%SEB Konservatiivne Pf. 0,95%Swedbank Pensionifond K1 0,90%LHV Pensionifond XS 0,90%Nordea Pensionifond C 0,90%ERGO Pensionifond 2P1 0,75%Danske Pension Intress 0,70%

Tasakaalustatud fondid  LHV Pensionifond M 1,60%Nordea Pensionifond B 1,50%Danske Pension 25 1,45%Swedbank Pensionifond K2 1,42%*SEB Optimaalne Pf. 1,30%

Progressiivsed fondid  LHV Pensionifond L 1,85%*Danske Pension 50 1,79%*Nordea Pensionifond A 1,60%SEB Progressiivne Pf. 1,36%*Swedbank Pensionifond K3 1,31%*ERGO Pensionifond 2P2 1,25%

Agressiivsed fondid LHV Pensionifond XL 2%Nordea Pensionifond A Pluss 1,70%SEB Energiline Pensionifond 1,70%Swedbank Pensionifond K4 1,59%ERGO Pensionifond 2P3 1,50%* Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määra vähendatakse sõltuvalt pensionifondi aktivate turuväärtusest. Tabelis on seoses fondi mahu kasvuga alandatud valitsemistasud märgistatud tärnidega.Kõigis fondides on osakute väljalasketasu 0% ja tagasivõtmistasu 1%Väljalasketasu - osakute väljalaskmisel fondivalitseja poolt võetav teenustasuTagasivõtmistasu - osakute lunastamisel (fondivalitseja poolt tagasi võtmisel) fondivalitseja poolt võetav teenustasu.Valitsemistasu - tasu pensionifondivalitsejale pensionifondi valitsemise eest. Valitsemistasu ei too osakuomanikule kaasa täiendavaid rahalisi arveldusi, vaid selle võrra väheneb osaku puhasväärtus (NAV).

Allikas: majandusaasta aruanded, pensionikeskus

Autor: Birjo Must, Aivar Hundimägi

Hetkel kuum