Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Millist maksureformi vajab Eesti?

    Ettevõtja Sulev MetsaluFoto: Erakogu

    Eesti majandus vajab reaalset ja julget maksureformi, leiab ettevõtja Sulev Metsalu.

    Reformi ei ole vaja teha reformi enda pärast, kui sellel ei ole käega katsutavat ja silmaga nähtavat tulemust. Reaalset reformi on vaja majanduse elavdamiseks ja riigis elanike elu elamisväärsemaks muutumiseks ning maksumaksjate riiki meelitamiseks ja uinuva kapitali ellu äratamiseks.
    Mida tuleks muuta:
    Tööjõumaksud
    1) Sotsiaalmaksust eraldada ravikindlustuse osa (13%) ja jätta töövõtja kanda analoogselt töötuskindlustusmakse (1,6%) ja kogumispensionimaksega, kuna kõik kolm makset ja maksu teenivad töövõtja huve. Kuna töötaja eeldab, et netopalk ei lange, on tööandja sunnitud tõstma brutopalka, et netopalk säiliks, samas tööandja kogukulu ei kasva ja töövõtja netopalk ei vähene. Ühtlasi tuleks maksu alandada 1% võrra 12%-le.
    2) Tööandja makstavale sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osale (20%) kehtestada laeks neljakordne keskmine palk. Antud meede meelitab riiki kõrget lisandväärtust loovaid hästitasustatud töökohti. Ühtlasi tuleks maksu alandada 2% võrra 18%-le.
    3) Sotsiaalmaksu tasumise miinimumi kohustus võrdsustada 50% miinimumpalgaga. See võimaldab tööturule siseneda inimestel, kellel on võim, tahe ja võimalus töötada osalise tööajaga, kuid praegune maksukeskkond seda ei soosi, pigem pärsib.
    4) Tulumaksuvaba miinimum tuleks võrdsustada miinimumpalgaga, kuna miinimumilt tulumaksu võttes ei täida see oma eesmärki, vaid suunab inimesed sotsiaaltoetuste järjekorda, millega kaasnevad põhjendamatud kulud.
    5) Füüsilise isiku tulumaksumäär tõsta 20%-lt 26%-le, et katta tulumaksuvaba miinimumi osa tõstmisest tingitud väiksemat maksulaekumist.
    6) Kehtestada praegu kehtivale kaheastmelisele (maksuvaba ja maksustatav osa) tulumaksule ka kolmas aste, mis oleks üle neljakordse keskmise palga teenitava tulu osa, mis oleks maksustatud madalama, 10%-lise maksumääraga. See meelitab riiki kõrgepalgalisi töökohti, mida toetab ka sotsiaalmaksu lagi. Eraldi tuleks välja tuua, et korraga saab kasutada kahte astet. Üle neljakordse keskmise palga teeniv ei omaks õigust esimesele astmele, milleks on maksuvaba tulu.
    Tööjõu maksustamine praegu  ettevõtte tulu kokku 549 sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 13% 53 sotsiaalmaksu pensionikassa osa 20% 82 töötuskindlustus 0,8% 3 brutopalk 410 tulumaksuvaba 154 töötukindlustus 1,6% 7 kogumispension 2% 8 tulumaks 20% 48netopalk347  Tööjõu maksustamise eesmärk ettevõtte tulu kokku548sotsiaalmaksu pensionikassa osa 18%83töötuskindlustus 0,8%4brutopalk462tulumaksuvaba = miinimumpalk390sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 12%55töötukindlustus 1,6%7kogumispension 2%9tulumaks 26%0netopalk390netopalga muutus+43
     
    Tööjõu maksustamine praegu  ettevõtte tulu kokku 1390 sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 13% 135 sotsiaalmaksu pensionikassa osa 20% 208 töötuskindlustus 0,8% 8 brutopalk 1039tulumaksuvaba 154töötukindlustus 1,6% 17kogumispension 2% 21tulumaks 20% 170netopalk832  Tööjõu maksustamise eesmärk ettevõtte tulu kokku1390sotsiaalmaksu pensionikassa osa 18%211töötuskindlustus 0,8%9brutopalk1170tulumaksuvaba = miinimumpalk390sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 12%140töötukindlustus 1,6%19kogumispension 2%23tulumaks 26%155netopalk832netopalga muutus0
     
    Tööjõu maksustamine praegu  ettevõtte tulu kokku 2780sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 13% 270sotsiaalmaksu pensionikassa osa 20% 416töötuskindlustus 0,8% 17brutopalk 2078tulumaksuvaba 154 töötukindlustus 1,6% 33kogumispension 2% 42tulumaks 20% 370netopalk1633  Tööjõu maksustamise eesmärk ettevõtte tulu kokku2780sotsiaalmaksu pensionikassa osa 18%421töötuskindlustus 0,8%19brutopalk2340tulumaksuvaba = miinimumpalk390sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 12%281töötukindlustus 1,6%37kogumispension 2%47tulumaks 26%412netopalk1563netopalga muutus-71
     
     
    Ettevõtte omakapitalimaks vs. ettevõte tulumaks
    1) Kehtestada omakapitali maks 1%, mille eelis üldise ettevõtte tulumaksu ees on nn akumuleeritud kasumi maksustamine, mitte kasumi teenimise maksustamine. Sellega maksustatakse kasumit, mis on omanikele dividendideks välja maksmata või millele ei leita või ei taheta leida rakendust. Maksukohustuse aluseks oleks omakapitalist investeeringute lahutamine, mis annaks omakapitalimaksu arvestuse aluse. Dividendide tulumaksustamise süsteem tuleks jätta kehtima sellisena, nagu see on praegu, kuna makstud dividendid vähendavad omakorda omakapitali.
    2) Omakapitali maksust 30% peaks minema sihtotstarbeliselt kohalikele omavalitsustele, milles ettevõte reaalselt tegutseb ettevõtluskeskonna ja ettevõtlustaristu investeeringuteks, et soodustada regionaalpoliitiliselt ettevõtluse arengut.
    3) Omakapitali maksust 30% peaks minema riigile (Kredex, EAS jne) sihtotstarbeliselt, et kaasfinanseerida koos mikro-, väike- ja keskmiste ettevõtetega, kellel on idee ja on ennast juba tegutsemisega tõestanud, kuid tootlike varade soetamisel ja liisimisel on omaosaluse maksmisel vahendite puudus või vähesus. Vahendite hankimiseks kulub palju väärtuslikku aega ning vahendite hankimiseks tuleb kasutada olemasolevaid ebaefektiivseid, vananenud tehnoloogiaga vähetootlikke varasid ajal, kui tööjõukulud kasvavad 5–15% aastas.
    4) Eesti ettevõtete omakapital 31.12.2013 seisuga oli 31,84 miljardit, sellest 1% moodustab 318 miljonit.
    Käibemaksu osa soovitus
    1) Üldine käibemaksumäär tõsta 25%-le. Käibemaksusoodustus ehk käibemaksumäär 10% peaks laienema praegu olemasolevatele kaupadele ja teenustele, ka toidu ja esmatarbekaubale.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Alphabeti head tulemused tekitasid järelturul ralli
Analüütikute prognoose ületanud Alphabeti majandustulemused kergitasid järelturul Google’i emafirma aktsiat üle tosina protsendi.
Analüütikute prognoose ületanud Alphabeti majandustulemused kergitasid järelturul Google’i emafirma aktsiat üle tosina protsendi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Majandusminister: Bolti president siin eksib, eelnõud kirjutavad ikka ametnikud
Platvormitöö direktiivi ja Bolti lobistamisega seoses näeb majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, et ettevõtete eest seismine ongi avalik huvi ja ministeerium on toiminud õigesti.
Platvormitöö direktiivi ja Bolti lobistamisega seoses näeb majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, et ettevõtete eest seismine ongi avalik huvi ja ministeerium on toiminud õigesti.
Euroopa gaasikauplejad muretsevad juba järgmise talve pärast
Gaasituru kauplejad on pärast 2022. aasta hinnatippu taas läinud murelikumaks, vahendab Bloomberg.
Gaasituru kauplejad on pärast 2022. aasta hinnatippu taas läinud murelikumaks, vahendab Bloomberg.