Priit Tinits • 17 detsember 2015

Eesti sobib katusorganisatsioonide koduks

Priit Tinits  Foto: Erakogu

E-residentsus annab meile ajaloolise võimaluse lahendada rahvusvaheliste organisatsioonide vajadust nii registreerimiskoha kui ka igapäevaste teenuste järele, kirjutab ELi eesistumise teenuste juht Priit Tinits.

Üliõpilas-, eri- ja huvialaliite samastatakse tihti kohalike, väikesemastaabiliste tegevustega. Väljapoole nähtamatult on aga pea igal organisatsioonil vastav rahvusvaheline katusorganisatsioon, mis tähendab tegelemist mitmekümnete liikmesriikide või tuhandete üksikliikmetega ning seeläbi suuremate eelarvete raames. Selliste organisatsioonide eripäraks on rahvusvahelised ja enamasti sageli ümbervalitavad juhtorganid ning sellest tulenevalt sisulise peakorteri asukoha pidev muutumine, probleemid postiaadressiga juhatuse registreerimise ja pangasuhetega.

Mõni aasta tagasi juhtisin üht üleeuroopalist üliõpilasorganisatsiooni, millel oli tollal 25 liikmesriiki. Järgnevad kolm pilti on elust enesest ja rahvusvahelistele organisatsioonidele üsna tavapärased. Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide ülemaailmne keskus kõlab kui uus Vasjuki, kuid ometi suudaks just Eesti e-residentsuse programmile tuginedes neid probleeme lahendada.

Esimene pilt

Rahvusvaheliste ühiskondlike organisatsioonide olulisemad otsused tehakse tavaliselt üldkoosolekutel, mis toimuvad kord või paar aastas maakera eri punktides. Delegaadid reisivad kogu maailmast kohale, et valida uus juhatus, kinnitada aruanded ja otsustada muud küsimused. Füüsiline kokkusaamine on igale organisatsioonile küll sotsiaalselt vajalik, kuid kui meil tekkis vajadus valida korraliste koosolekute vahelisel ajal uus juhatuse liige, siis pelgalt selleks erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumine tundus liiga kallis ja reisiajamahukas. Tookord sai uuritud e-hääletamise võimalusi, kuid siis isikustatud ja samas anonüümse hääle andmiseks lahendust ei olnud. Nüüd, 2015. aastal on võimalik arendada selline lahendus e-residentsusele ja Eesti e-hääletuste kogemusele tuginedes.

Teine pilt

Meie organisatsiooni pangaarve oli  ühes Belgia pangas ja asju sai ajada vaid ühes väikelinna kontoris, kus arve 20 aastat varem avati. Iga uue juhatuse liikmed pidid konto õiguste üle võtmiseks sõitma korraga Belgiasse pangakontorisse kohale. Kui kas või üks juhatuse liige oli väljastpoolt Euroopa Liitu (meil tollal näiteks Horvaatiast ja Türgist), siis ei saanudki õigusi üle võtta ja ametlik esindusõigus pangas jäi eelmistele juhatuse liikmetele. Uurisin võimalusi tuua konto üle Eestisse, kuid Eesti pangakonto Euroopa ääremaal tundus teistele veel ebamugavam. Kui aga juhatuse vanad ja uued liikmed oleksid e-residendid, ei oleks enam põhjust sõita kohale pangakonto õiguste ümber vormistamiseks.

Kolmas pilt

Meie organisatsiooni registri-riigis Belgias loodi eraldi juriidiline vorm nn Euroopa MTÜdele ja meiegi soovisime taotleda Belgia äriregistris seda uut staatust. Registri-maade teema tõstatus teistel põhjustel ka rahvusvaheliste üliõpilasorganisatsioonide võrgustikus, ja küsitluse käigus selgus, et kuigi sarnaseid rahvusvahelisi juriidilisi vorme pakuvad ka Holland ja Šveits, oli registreerimise maa peaaegu alati juhuslik. Mõnikord oli mõjutajaks teine sarnases valdkonnas tegutsev organisatsioon, aga enamasti oli registreerimise maa valitud asutajate päritolu järgi. Rahvusvaheliste organisatsioonide teenuste nišis on konkurents hõre, kus üksikud riigid loovad küll teatud nišitingimusi, kuid läbimõeldud täislahendust rahvusvaheliste juhatuste ja delegaatidega tegelemises ei näi pakkuvat keegi. Selge, et „juhuslikult jagatud turul“ on muutusteks vaja häid motivaatoreid või uut kvaliteeti, kuid kuna võrgustikud suhtlevad tihedalt, võib esimene teadlikult tegutseja saada suured eelised. Muide, ümber registreerimine Belgias meil esimesel korral ei õnnestunudki, sest organisatsiooni dokumendid olid sattunud 1989. aastal valesse kausta ja järgneval kümnendil neid ei digitaliseeritud.

Eesti ajalooline võimalus

Selliseid üliõpilas- ja eri- või huvialaorganisatsioone on maailmas tuhandeid. Igal neist on kümneid või sadu hääleõiguslikke delegaate ja regulaarselt rahvuslikku koosseisu vahetav juhatus, kes vajab seadusega tunnustatud viise oma otsuste tegemiseks ja (mitte väikste) rahadega arveldamiseks. Väiksemate rahvusvaheliste organisatsioonide juhid ja otsustajad liiguvad tihti edasi suurematesse organisatsioonidesse või äridesse üle maailma. Kui neil on positiivne kogemus e-residentsusest ja Eestist, siis on potentsiaalne ulatus palju suurem kui üksikettevõtjate ja -investorite puhul. Eesti kui sadade rahvusvaheliste organisatsioonide registreerimis-, arveldus- ja toetuskoht annaks aga suurepärase loo rahvusvahelise, paindliku ja eduka Eesti kuvandisse.

Konkurentsi vähesus loob ainulaadse võimaluse hõlmata suure osa turust ja muutuda rahvusvaheliste katusorganisatsioonide registri-, panga- ja e-teenuste keskpunktiks. Paljud rahvusvahelised katusorganisatsioonid ei vaja püsivat kontoripinda, vaid usaldusväärset kontaktmaad, kus on võimalik kõik vajalikud toimingud sooritada kohale sõitmata. Asukohariik ei ole seejuures vaid mugavuslipp, vaid saab hiljem suurema tõenäosusega ka füüsiliseks juhatuse kohtumise, üldkoosoleku või temaatilise rahvusvahelise konverentsi toimumise paigaks, mis meelitab ehk seejärel ligi ka lennufirmasid.

E-üldkoosoleku tehnoloogia ja pangakonto õiguste kinnitamine selliste organisatsioonide ja nende juhatuste töö lihtsustamiseks on praegusel e-residentsuse platvormil juba peaaegu kättesaadavad. Eraldi juriidiline vorm rahvusvaheliste MTÜde registreerimiseks Eesti äriregistris looks müügiargumendi, et üks riik võtab korraga tõsiselt nii rahvusvaheliste organisatsioonide registreerimisvajadusi kui ka igapäevateenuseid. See võib olla Eesti  ajalooline võimalus olla esimene tegutseja mõjult ja mahult suures, kuid väljakujunemata maailmamajanduse nišis.

Artikkel väljendab autori isiklikke seisukohti (toim)

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT ja Elioni, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Hetkel kuum