Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti sobib katusorganisatsioonide koduks

    Priit TinitsFoto: Erakogu

    E-residentsus annab meile ajaloolise võimaluse lahendada rahvusvaheliste organisatsioonide vajadust nii registreerimiskoha kui ka igapäevaste teenuste järele, kirjutab ELi eesistumise teenuste juht Priit Tinits.

    Üliõpilas-, eri- ja huvialaliite samastatakse tihti kohalike, väikesemastaabiliste tegevustega. Väljapoole nähtamatult on aga pea igal organisatsioonil vastav rahvusvaheline katusorganisatsioon, mis tähendab tegelemist mitmekümnete liikmesriikide või tuhandete üksikliikmetega ning seeläbi suuremate eelarvete raames. Selliste organisatsioonide eripäraks on rahvusvahelised ja enamasti sageli ümbervalitavad juhtorganid ning sellest tulenevalt sisulise peakorteri asukoha pidev muutumine, probleemid postiaadressiga juhatuse registreerimise ja pangasuhetega.
    Mõni aasta tagasi juhtisin üht üleeuroopalist üliõpilasorganisatsiooni, millel oli tollal 25 liikmesriiki. Järgnevad kolm pilti on elust enesest ja rahvusvahelistele organisatsioonidele üsna tavapärased. Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide ülemaailmne keskus kõlab kui uus Vasjuki, kuid ometi suudaks just Eesti e-residentsuse programmile tuginedes neid probleeme lahendada.
    Esimene pilt
    Rahvusvaheliste ühiskondlike organisatsioonide olulisemad otsused tehakse tavaliselt üldkoosolekutel, mis toimuvad kord või paar aastas maakera eri punktides. Delegaadid reisivad kogu maailmast kohale, et valida uus juhatus, kinnitada aruanded ja otsustada muud küsimused. Füüsiline kokkusaamine on igale organisatsioonile küll sotsiaalselt vajalik, kuid kui meil tekkis vajadus valida korraliste koosolekute vahelisel ajal uus juhatuse liige, siis pelgalt selleks erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumine tundus liiga kallis ja reisiajamahukas. Tookord sai uuritud e-hääletamise võimalusi, kuid siis isikustatud ja samas anonüümse hääle andmiseks lahendust ei olnud. Nüüd, 2015. aastal on võimalik arendada selline lahendus e-residentsusele ja Eesti e-hääletuste kogemusele tuginedes.
    Teine pilt
    Meie organisatsiooni pangaarve oli  ühes Belgia pangas ja asju sai ajada vaid ühes väikelinna kontoris, kus arve 20 aastat varem avati. Iga uue juhatuse liikmed pidid konto õiguste üle võtmiseks sõitma korraga Belgiasse pangakontorisse kohale. Kui kas või üks juhatuse liige oli väljastpoolt Euroopa Liitu (meil tollal näiteks Horvaatiast ja Türgist), siis ei saanudki õigusi üle võtta ja ametlik esindusõigus pangas jäi eelmistele juhatuse liikmetele. Uurisin võimalusi tuua konto üle Eestisse, kuid Eesti pangakonto Euroopa ääremaal tundus teistele veel ebamugavam. Kui aga juhatuse vanad ja uued liikmed oleksid e-residendid, ei oleks enam põhjust sõita kohale pangakonto õiguste ümber vormistamiseks.
    Kolmas pilt
    Meie organisatsiooni registri-riigis Belgias loodi eraldi juriidiline vorm nn Euroopa MTÜdele ja meiegi soovisime taotleda Belgia äriregistris seda uut staatust. Registri-maade teema tõstatus teistel põhjustel ka rahvusvaheliste üliõpilasorganisatsioonide võrgustikus, ja küsitluse käigus selgus, et kuigi sarnaseid rahvusvahelisi juriidilisi vorme pakuvad ka Holland ja Šveits, oli registreerimise maa peaaegu alati juhuslik. Mõnikord oli mõjutajaks teine sarnases valdkonnas tegutsev organisatsioon, aga enamasti oli registreerimise maa valitud asutajate päritolu järgi. Rahvusvaheliste organisatsioonide teenuste nišis on konkurents hõre, kus üksikud riigid loovad küll teatud nišitingimusi, kuid läbimõeldud täislahendust rahvusvaheliste juhatuste ja delegaatidega tegelemises ei näi pakkuvat keegi. Selge, et „juhuslikult jagatud turul“ on muutusteks vaja häid motivaatoreid või uut kvaliteeti, kuid kuna võrgustikud suhtlevad tihedalt, võib esimene teadlikult tegutseja saada suured eelised. Muide, ümber registreerimine Belgias meil esimesel korral ei õnnestunudki, sest organisatsiooni dokumendid olid sattunud 1989. aastal valesse kausta ja järgneval kümnendil neid ei digitaliseeritud.
    Eesti ajalooline võimalus
    Selliseid üliõpilas- ja eri- või huvialaorganisatsioone on maailmas tuhandeid. Igal neist on kümneid või sadu hääleõiguslikke delegaate ja regulaarselt rahvuslikku koosseisu vahetav juhatus, kes vajab seadusega tunnustatud viise oma otsuste tegemiseks ja (mitte väikste) rahadega arveldamiseks. Väiksemate rahvusvaheliste organisatsioonide juhid ja otsustajad liiguvad tihti edasi suurematesse organisatsioonidesse või äridesse üle maailma. Kui neil on positiivne kogemus e-residentsusest ja Eestist, siis on potentsiaalne ulatus palju suurem kui üksikettevõtjate ja -investorite puhul. Eesti kui sadade rahvusvaheliste organisatsioonide registreerimis-, arveldus- ja toetuskoht annaks aga suurepärase loo rahvusvahelise, paindliku ja eduka Eesti kuvandisse.
    Konkurentsi vähesus loob ainulaadse võimaluse hõlmata suure osa turust ja muutuda rahvusvaheliste katusorganisatsioonide registri-, panga- ja e-teenuste keskpunktiks. Paljud rahvusvahelised katusorganisatsioonid ei vaja püsivat kontoripinda, vaid usaldusväärset kontaktmaad, kus on võimalik kõik vajalikud toimingud sooritada kohale sõitmata. Asukohariik ei ole seejuures vaid mugavuslipp, vaid saab hiljem suurema tõenäosusega ka füüsiliseks juhatuse kohtumise, üldkoosoleku või temaatilise rahvusvahelise konverentsi toimumise paigaks, mis meelitab ehk seejärel ligi ka lennufirmasid.
    E-üldkoosoleku tehnoloogia ja pangakonto õiguste kinnitamine selliste organisatsioonide ja nende juhatuste töö lihtsustamiseks on praegusel e-residentsuse platvormil juba peaaegu kättesaadavad. Eraldi juriidiline vorm rahvusvaheliste MTÜde registreerimiseks Eesti äriregistris looks müügiargumendi, et üks riik võtab korraga tõsiselt nii rahvusvaheliste organisatsioonide registreerimisvajadusi kui ka igapäevateenuseid. See võib olla Eesti  ajalooline võimalus olla esimene tegutseja mõjult ja mahult suures, kuid väljakujunemata maailmamajanduse nišis.
    Artikkel väljendab autori isiklikke seisukohti (toim)
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT ja Elioni, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Coop teeb oma ilusa kasumiga mulle silma
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Raadiohommikus: mida Eesti esivastuluurajalt RMK juhina oodatakse?
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Saksamaa raalib, milliste firmade gaasitarbimist talvel kärpida "See on raske, nagu istuks Alpid mu õlgadel"
Saksamaa peab gaasikasutust praegu viiendiku võrra kokku hoidma, et vältida sundkärpeid talvel, vahendab kohaliku regulaatori hoiatust Financial Times. Saksamaa ärid ja majapidamised panevad end valmis põlvkonna suurimaks energiakriisiks.
Saksamaa peab gaasikasutust praegu viiendiku võrra kokku hoidma, et vältida sundkärpeid talvel, vahendab kohaliku regulaatori hoiatust Financial Times. Saksamaa ärid ja majapidamised panevad end valmis põlvkonna suurimaks energiakriisiks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.