Hellitame välismaalast eestlase arvel

Uus valitsuskoalitsioon on oma maksupoliitilisi lubadusi püüdnud näidata ebavõrdsust vähendavate, majandust soodustavate ning läbimõeldutena. Ettevõtja kulu suurendavate tööjõumaksude, aktsiiside ja pangamaksu kõrval tundub ettevõtte tulumaksumäära langetamine regulaarsetelt dividendimaksetelt 14%-le esmapilgul positiivne. Küllap ootab mõnigi ettevõtja aastat 2018, mil peaks jõustuma maksumäära langetus.

Ent kõik ei ole kuld, mis hiilgab! Valitsuskoalitsiooni maksupaketti on peenikeses kirjas märgitud, et 14% suurune ettevõtte tulumaksumäär rakendub ainult juriidilisele isikule regulaarselt jaotatavatele dividendidele, residendist füüsiliste isikute tulumaksumääraks jääb endiselt 20%.

Lahtiseletatuna tähendab see, et füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksumäärad seotakse teineteisest lahti ja Eesti äriühingutelt saadud dividendid maksustatakse täiendavalt residendist füüsilise isiku tasemel. Eesti äriühing võib küll kasumi jaotamisel tasuda varasema 20% asemel 14% tulumaksu, kuid Eesti elanikust osanik või aktsionär peab saadud dividendilt tasuma täiendava 6% suuruse tulumaksu.

Kokkuvõttes maksustatakse dividend endiselt 20% tulumaksuga, lihtsalt maksukoormus jaguneb maksja ja saaja vahel varasemast erinevalt. Seetõttu ei näi Eesti kapitalil põhinevate ettevõtete jaoks midagi muutuvat ja lubatud maksustiimul on tegelikkuses näilik. Küll aga hellitab maksumuutus tulevikus välisosalusega Eesti ettevõtteid, sest üldreeglina ei kuulu välismaiste isikute teenitud dividenditulu Eestis maksustamisele.

Eesti riigieelarvesse hakkab seega kodumaise kapitaliga ettevõtte dividendide jaotamisel endiselt laekuma 20% tulumaksu, aga väliskapitalil on teenitud kasumid võimalik Eestist välja viia, jättes siia 14% tulumaksu. Maksupaketi autorid võivad enda kaitseks väita, et välismaised aktsionärid ja osanikud võivad tasuda dividendidelt tulumaksu oma elukohariigis, ent Eesti riigieelarve mõistes on tegu ikkagi kaotatud rahaga.

Ebavõrdsuse vähendamise retoorika töötab küll madalapalgaliste toetamise ja pankade ning autoomanike täiendava maksustamise näidetel, ent väliskapitalile maksusoodustuste tegemine Eesti ettevõtjate arvel (kellest enamus on väikeettevõtjad) jääb arusaamatuks meetmeks. Kirjeldatud maksumuudatuse eesmärk võib olla motiveerida ettevõtjat dividende jaotama ja sellega riigieelarvesse täiendavat lisaraha tooma, kuid see ei saa olla sobiv põhjendus anda välismaalastele maksusoodustust.

Jääb loota, et uus võimuliit peab kinni vastse peaministri valjuhäälselt öeldud lubadusest kuulata ka väljastpoolt valitsuserakondi tulevaid mõtteid ning et lubatud ettevõtjasõbralike maksusoodustuste väljatöötamisel ei kohelda dividenditulu saavaid eestlasi ebavõrdselt.