Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Odava tööjõu sissetoomine näitab ideevaesust

    Ene-Margit TiitFoto: Arno Mikkor

    Eestis on täiesti normaalne töötajate ja ülalpeetavate suhe ning töökäte vähenedes tuleb lihtsalt töökorraldus efektiivsemaks muuta, kirjutab rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit.

    Juhtus, et keegi ajakirjanik kõrvutas kaks tänast Eestit iseloomustavat arvu –618 000 tööl käivat inimest ja 622 000 ülalpeetavat ning kohkus ära: oi-oi, meid, töötajaid on liiga vähe, me ei saa hakkama! Vaja oleks kustki juurde tuua…
    Tegelikult on see ju igati normaalne suhe. Ülalpeetavad on ju lapsed, õppivad noorukid, lapsehoolduspuhkusel vanemad ja eakad pensionärid. Lisaks ka terviseprobleemidega inimesed ja omaste hooldajad.  Tegelikult oleks tore, kui lapsi ja lapsepuhkusel olevaid vanemaid oleks rohkemgi. Igati positiivne on ka see, et noored nii pikalt õpivad, enne kui tööle hakkavad, seda võiksid teha kõik – ka need, kes enne koolide lõpetamist töötegijate ridadesse satuvad. Ja paha pole ka see, et eakatel jagub elupäevi rohkem kui mõnikümmend aastat tagasi.
    Muretsejatelt tahaksin küsida – kas nad tõepoolest arvavad, et tänapäeva eesti mees või naine ei saa sellega hakkama, et toita lisaks enesele ära veel teine inimene? Sellega said hakkama kõik meie esivanemad, kes toitsid ära oma pere lapsed ja vanurid, lisaks varusid rikkust muretut elu elavale mõisaperele, samuti maksid kirikuhärrale ja muudelegi ametimeestele.
    Kui töökäte arv väheneb, tuleb töö vastavalt ümber korraldada. See ongi arengu alus – 600 000 töötajaga ei saa tööd teha täpselt samal viisil, nagu tehti siis, kui töötajaid oli 800 000. Väga selgelt näitab seda põllumajanduses toimunu, kus töökäte vajadus on kordades vähenenud. Kahjuks on selle tulemusena ka suur osa maaelanikest oma armsad maakodud maha jätnud ja linna või koguni välismaale kolinud. Siin on tegemata tööd nii riigil kui omavalitsustel – maaelu säilitamise ja arendamise meetmed on ammu välja mõeldud ja neid on edukalt rakendatud mitmes kohas, sealhulgas meie naabrite juures Põhjamaades (kellelt meil ikka ja jälle tasub õppetunde võtta).
    Toome kalevipojad koju tagasi
    Kindlasti pole hea mõte igasuguste teenuste – sh hariduse, tervishoiu, posti jm – optimeerimine nii, et ääremaad neist teenustest päris ilma jäävad. Võimalusi korraldada elu uuel viisil on palju ja kõige ideevaesem variant on odava tööjõu sissetoomine.
    Mis puutub väitesse, et Eesti elanikkond väheneb ja tööealiste inimeste arv kahaneb, siis ka sellesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Tegelikult ei olegi töökäte arv Eestis viimastel aastatel kahanenud – näiteks 2017. aastal Eesti elanikkond suurenes – küll mitte loomuliku iibe teel, mis on jätkuvalt negatiivne, vaid sisserände tulemusena enam kui 3000 inimese võrra. Siinjuures olid sisserändajad (neist suur osa tagasirändajad) ülekaalukalt tööealised inimesed.
    Selle asemel, et pidada plaani, kuidas saada odavat või ka eriti tarka tööjõudu kolmandatest riikidest, tuleks ettevõtjatel mõelda sellele, kuidas haarata meie tööturule tagasi neid mitmekümneid tuhandeid hargmaiseid tööealisi eestlasi, kes küll töötavad välismaal, kuid käivad tihti Eesti vahet ja on säilitanud oma seose kodumaa ja siinse koduga.
    Nende inimeste „taaskodustamine“ oleks mitmekordselt kasulik, sest usutavasti toovad nad endaga kaasa kogemusi, töökultuuri ning oskusteavet ja avaramat ellusuhtumist, aga ka kompleksivaba teadmist välismaistest pudrumägedest ja piimajõgedest. Jätkuks meil aga oskust seda pagasit targalt kasutada!
  • Hetkel kuum
Ain Kivisaar: kolm soovitust uuele linnavõimule
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Reedel tehti kõige enam tehinguid Tallinna börsil
Balti börsil tehti reedel kokku 3198 tehingut kogukäibega 1 258 397 eurot. Kuue kuu koondindeks lõpetas päeva 2,58protsendilise plussiga.
Balti börsil tehti reedel kokku 3198 tehingut kogukäibega 1 258 397 eurot. Kuue kuu koondindeks lõpetas päeva 2,58protsendilise plussiga.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Uus tehnoloogia hirmutab? Madalal rippuvad digiõunad toovad kiire võidu
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raport Ukrainast: nädal on olnud pingeline
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Oodatud tõusu eelõhtu: kinnisvaraturg lükkas täiskäigu sisse
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.