Sadama aktsia väärtus tõuseb kindlalt ja kiiresti

Tallinna Sadamat oleks pidanud massiivselt märkima ainuüksi seetõttu, et see pakub suurepärast riskidega korrigeeritud (risk weighted return) dividenditootlust. Ja olekski kõik öeldud. Tallinna Sadam on nii äriettevõttena, kui ka nende makromajanduslike protsesside osas mille otsas ettevõtte igapäevane majandustegevus istub, üks turvalisemaid varasid Eesti Vabariigis. Ja jääb selliseks veel väga pikaks ajaks.

Tallinn oli, on ja jääb olulistele rände- ning kaubateedele ja isegi kui Eesti ning Soome vaheline üldine hinnatase peaks ühtlustuma, siis vaevalt, et inimesed liikumise lõpetavad. Kui praegu ajab inimesi liikvele odavam alkohol või isikuteeninduse hinnad Eestis, siis tegelikult pole see normaalne kahe agendi vaheline sotsiaalne suhe. Normaalne suhe olekski suhe pariteedis, ehk võrdsete agentide kahepoolne viljastav suhtlus - kui Eesti saab jõukamaks, siis vodkaturism asendub ärikontaktide, kultuurivahetuse ja elamusturismiga mõlemas suunas. Kui toorainetransiit väheneb, siis Eesti riigi ja Kirde-Euroopa regiooni majanduse arenemisega kasvab pikemas perspektiivis tarbekaupade import. Samuti jääb igavesest ajast igavesti püsima sadama arenduskinnisvara soodne asukoht Tallinna kesklinnas.

Seega tundub, et näen situatsiooni natuke teisest vaatenurgast kui paljud ülejäänud investorid. Ma ei pea Tallinna Sadamat lihtsalt hea tootlusega dividendiaktsiaks (mis juba iseenesest on piisav argument märkimiseks), vaid näen seda kui dividendiaktsiat, millel on tasase pinna all üsnagi agressiivsed kasvumootorid stardivalmis.

Kaubavedude osas näen varjatud potentsiaali ärimahu ootamatuks kasvuks Rail Baltica ehitamise alguse järel juba paari aasta pärast. Kuna raudteetamm vajab päris suures koguses graniitkillustikku, mille import toimub Skandinaaviast, siis kontserni koosseisu kuuluv Muuga sadam saab vähemalt osaliselt killustiku ja teiste ehitusmaterjalide voogudest oma osa (teine sadam tõenäoliselt on Pärnu sadam).

Olen oluliselt positiivsemalt meelestatud Rail Baltica positiivse mõju osas Eestile kui paljud inimesed. Jällegi makromajanduslikel kaalutlustel. Tuginen muuhulgas Spiekermann & Wegeneri analüüsile ja selle üsna soodsatele järeldustele, et nii tunnel kui ka Rail Baltica oleks Soomele ja Balti regioonile suure positiivse majandusliku mõjuga. Seega ei olnud ma üldse üllatunud kui Anatoli Kanajevi Transiidikeskust soovis ära osta Hamburger Hafen und Logistik AG. Välismaalased mõistavad suuri protsesse oluliselt paremini kui meie. Nad näevad juba praegu seda, et võimalikud arengud Rail Baltica (TEN-T võrgustikus nime all Balti-Põhjameri) koridoris või sellega seotud projektidega Arctic Corridor, Hiinlaste siiditee jmt tõstab pikas perspektiivis oluliselt kaubamahtu regioonis. Ja loomulikult on just Muuga sadam see, mis sellest kõigest kasu lõikab.

Tallinna Sadam AS on kaasaegne sadam mis on lähiminevikus teinud suuri investeeringuid taristu valmisehitamiseks. Järgmisteks aastateks üldiselt CAPEX (kapitalikulud) on tehtud ja vaba rahavoogu saab välja jagada kas dividendideks, või – mida mina ootan – et mõeldaks intensiivselt sellele, kuidas sadama-ala kinnisvara arendusprojekt võimalikult kiiresti ja võimalikult ise välja arendatud saaks. Mulle ei meeldi mõte sellest, et ländlord-loogikaga arendatakse nii tööstusparke ja Muuga sadamat kui ka reisisadamat ja eriti kommerts- ning elamuarendusprojekti kesklinnas. Ma ei usu, et oleks võimalik teha lepingut kontorite ja korterite väljarentimiseks 99-ks aastaks ette selliselt, et aktsionäridele kotti pähe ei tõmmataks. Mitte keegi ei oska nii kaugele tulevikku prognoosida. Ma arvan, et kui söeterminali taristu on püsiva iseloomuga ja sadam saab muutuva kaubamahu pealt nn "tonnitasu", siis ländlord-põhimõte sobib, aga elamu- ja kommertskinnisvara arendamiseks ja juhtimiseks tuleks ikkagi täiendav kompetents kaasata ja võtta suurem sisuline vastutus piirkonna arendamisel. Kardan, et pikaajalise hoonestusõiguse korral saab hoonestusõiguse omanik liiga suure osa tuleviku kasumist. Minu hinnangul on kaubasadama ja -taristu arendamine palju keerulisem kui Tallinna kesklinnas vabale maa-alale äri- või elamukinnisvara arendada. Seega ei kõlba argument, et meil puudub kompetents.

Kui toimuks väike põhimõttemuutus ja sadam hakkaks ise kinnisvara arendama, siis dividendimaksetest üle jääva vaba raha saab muu CAPEXi puudumisel väga hästi suunata äripindade arendamisele Tallinna kesklinnas. Näen selles väga head potentsiaali uue ja toeka ärisuuna tekitamiseks praeguste – kaup, reisijad, laevad – kõrvale.

Aktsia ostmiseks IPO-st oleks piisanud ainult dividenditootlusest, aga kõik muu annab minu jaoks atraktiivsust juurde.  Dividenditootluse poolest on aktsia väga atraktiivne. 10 senti IPO maksimaalsest hinnast madalam lõplik märkimishind muudab aktsia ainult veelgi atraktiivsemaks.

Esimeseks päevaks ootan ainult tõusu. Stabiilsuse või languse välistan ühemõtteliselt – selleks on aktsia ja situatsioon lihtsalt liiga atraktiivsed.

Arvan, et aktsia avaneb juba 10-15% kõrgemalt ja jätkab siis kiiret tõusu. See teeks esimese päeva hinnaks vähemalt 2,05-2,10 eurot ehk dividenditootlus ca 5,5% aastas. Mis jätkuvalt on minu hinnangul riske (õigemini nende vähesust) silmas pidades ebaloomulikult atraktiivne.

Arvan, et on fundamentaalne viga isegi kiiret kasumit jahtivatel spekulantidel müüa vahetult 2,00 euro all või peal. Arvan, et aktsia liigub üsna kiiresti vähemalt üle hinna 2,30 eurot ja võib alles siis natuke stabiilsemalt edasi ronida.

Kui turg võimaldab, siis kavatsen kindlasti juurde osta. Kui avanemine on rahulik, siis saab juurde osta, kui tormiline, ega siis enam juurde ei saa osta, aga üldiselt kõik alla 2,00 peaks veel ostusoovitus olema.  Müümisele ei mõtle enne kui 2,30 eurot hinnatase on käes. Ja tegelikult ootan hinna tõusmist 2,50-ni enne kui müüa mõtlen. Ei hakka oma pead vaevama sellega, et üritada paari sendi sees edasi-tagasi kaubelda ja kiirelt müüa. Lasen rahulikult aktsial tõusta ja võimaliku kiire nõrkuse mööda minna.