2019: ühiskonna stress ja pinged kasvavad

Üldises plaanis hägustub piir eraelu ja avaliku vahel ning suureneb sekkumine inimese eraellu. Ennekõike puudutab see elektroonilist andmetöötlust, andmete lekkimist sotsiaalmeedia kontodelt ja ka inimese jälgimist nii linnakaamerate kui ka liikluskaamerate poolt. Me ei saa kasutada ei oma nutitelefoni, oma gmaili või Google Maps rakendust, lubamata Google’ile ligipääsu oma andmetele. Mind isiklikult üllatas Google’i „sõbralik“ pakkumine, kas ma ei tahaks levitada (oma sõpradega jagada) oma väikesest lapsest vannis tehtud fotosid? Ehk siis Google pääseb ligi ka teie kõige eraelulisematele sündmustele ja isegi kui Google neid ise ei levita, ei ole need andmed kaitstud häkkimise ja pahatahtliku kasutamise eest.

Riigi sekkumise näiteks on liikluskaamerate jätkuv invasioon ja mobiilsete kaamerate kasutamine lähitulevikus. Tegemist on robotiseeritud kontrolli ja trahvisüsteemiga, mille jälgimisest ei pääse ükski liikleja, tehes neist pidevalt jälgitavad seaduserikkujad. Samasse valda kuulub ka riigi kavatsus tunnistada kõik oma kodanikud potentsiaalseks rahapesijaiks ja anda riigile õigus külmutada inimeste kontod, kes ei suuda tõestada oma raha päritolu.

Tegemist on meetmetega, mis iseloomustavad totaalset riiki. Lisaks jälgitakse (või tehakse seda vajadusel) internetiliiklust ja mobiilsidet. Siin ei erine tänased Lääne demokraatlikud riigid enam palju Hiinast, kus see jälgimine ja tsensuur on tõepoolest totaalne. Sama suunda on seejuures liikumas Facebook, mis ilma igasuguse põhjenduse ja võimaluseta end kaitsta sulgeb või külmutab oma kasutajate kontosid. See on suurendanud nii alastioleku kui ka kaitsetuse tunnet meie andmeomanike eest.

Ühiskonna stressi allikaks on ka pidevad muutused Eesti maksupoliitikas ja kavandavad muudatused pensionisüsteemis. Aktsiiside tõus, mis on peamine Pariisi rahutuste põhjus, on jõudnud kriitilise piirini ka Eestis, suunates nii alkoholi kui ka kütust (eriti transiitveokite osas) ostma Lätist või Leedust. Kütuse ja ka elektri hind on ka üheks inflatsiooni mootoriks. 2017. aasta. novembriga võrreldes on kodudesse jõudnud elekter statistikaameti andmeil kallinenud 16,9%, tahkekütused 23,3%, soojusenergia 5,7% ja gaas 8,8%.

Eesti poliitilises arengus on EKRE juurdumine poliitilisel pildil toonud globaalsetetest probleemidest ja suundumustest lähtuvad trendid ka Eestisse. Keskseteks küsimustes on kerkinud konservatiivne rahvuslus ja selle poolt vastustatud rahvastikuränne, immigratsioon, tööjõu import ja liberaalsed kooselusuhted. Üle on võetud ka tänavapoliitika meetodid, mis on põhjustanud konflikte ja toonud jõuliselt välja ühiskonna polariseerumise vastandlikeks poolteks, mis teisalt näitab, et Eesti pole valmis liiga liberaalseteks muutusteks ei sisserände ega inimeste kooselu suhtes. Kuna EKRE näol on tekkinud neil teemadel vastaspoolt väga jõuliselt survestav jõud, tähendab see tulevikus ilmselt veelgi suuremaid pingeid ja ühiskonna stressi.

Kui võrrelda kahte võimalikku mudelit, kus ka EKRE on valitsuskoalitsioonis ja kus ta jääb opositsiooni, siis viimase puhul EKRE ilmselt suurendab oma survet valitsusele nii immigratsiooni kui ka kooselu teemadel, mis tähendab ka laialdasemat tänavapoliitika instrumentaariumi kasutamist ja võimalik, et ka Eesti jaoks seni harjumatuid füüsilisi konflikte meeleavaldustel. Selline pingete kasv on Eesti jaoks ka üks suuremaid riske, kuivõrd ühiskond ei ole sellega harjunud ja selline ootamatu olukord tekitab uut frustratsiooni.

Tulemas on ka Euroopa Parlamendi valimised, mille osas arvatakse, et ka seal saavutavad rahvuslikud parteid suurema osakaalu kui seni. See võib tähendada muutusi ka Euroopa Liidu senises immigratsiooni- ja pagulaspoliitikas. Ka neid muutusi on täna raske ette ennustada, kuid ilmselt on see üks teistsugune Euroopa.

Selle kõige taustal võivad varju jääda julgeolekuküsimused. Nii näiteks varjutas rändekompakt Vene-Ukraina Kertši-konflikti. Ja ka see on ohtlik tendents Eesti jaoks, kus julgeolekuküsimused jäävad teiste teemade varju. Seejuures ei ole rahvastikuränne Eesti jaoks nii ohtlik (võrreldes kasvõi Vahemere riikidega) kui võimalik muutus Venemaa käitumises.

Nii maailma üldisemalt kui ka Eestit ootab pingerohke aeg ja globaalsed pinged kanduvad Eestisse üha rohkem üle.