• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elu uues reaalsuses

    Uus reaalsus jah. Kuid miks me rahulolematud oleme? Mäletate, kuidas viimased kümme aastat kõik oli?

    Aastatel 2004–2007 tundus, et kõik, mida me ette võtame, kannab vilja. Millele iganes käe külge panime, tuleb välja. Käibed, kasumid, palgad ja heaolu kasvas mühinal. Tundusime endile hirmus tarkade juhtidena.
    Siis tulid aastad 2008–2010. Karm aeg. Efektiivsus muutus sõnakõlksust reaalsuseks. Toimusid koondamised, mis kordades suuremad kui nüüd imetletav maksuameti 14protsendiline töötajate arvu vähendamine mõne aasta jooksul. Aga me saime sellega päris hästi hakkama, lohutasime end, et olimegi liiga rasva läinud.
    Aastad 2011–2012. Eneseusk taastus, tundsime võidurõõmu ellu jäämisest. Rääkisime “uuest reaalsusest”, millega oleme kohanenud.  Vaatasime optimistlikumalt tulevikku.
    Ja siis lõppev aasta. 2013. Seda võib iseloomustada tõusude ja mõõnade aastana. Kui käibekasv tuligi, tuli see päris närvesööva tööga. Ja tuli kuidagi veidralt. Pidevalt oli vaja muuta strateegiat ja taktikat. Mis eelmisel kuul töötas, ei töötanud järgmisel. Juhid näitasid väsimuse märke. Levima hakkas peataolek ja rahulolematus. “Uus reaalsus” enam ei rahuldanud.
    Vaatasime nõudlikult valitsusele otsa – ehk oleks abi maksupoliitika värskendamisest, ehk tasuks tegeleda töökäte väljavoolu pidurdamise või majanduse elavdamisega? Sest järgneval kahel aastal on riigil võimalusi investeerida tunduvalt vähem kui eelmisel või isegi sel aastal, kvoodi­raha ju lõppes ning Euroopa raha kasutamise aeg saab läbi ja uut raha ei jõuta veel kasutusse võtta.
    Vaatasime nõutult lahkujatele otsa. Välismaale minevatele töökätele. Eestist lahkuvatele välisinvestoritele. Nendele, kes siin mitte ei tootnud (nendega olevat üsna OK), vaid müüsid. Nendele, kes olid suunatud siinsele kahaneva rahvastikuga turule ja nüüd käega lõid. Sest isegi kui siit tarkade otsuste ja hea õnnega rahuldava marginaali võtab, jäävad absoluutsummad miljonites ühekohalisteks, mis ei tasu rahvusvahelise suurkontserni peakorteris enam koosoleku kokkukutsumist.
    Väikese lohutusena hakkasime rääkima rahvusliku kapitali taassünnist, missioonist. Tõsi ta on – võib ju väita, et kohalikule kapitalistile on avanenud turuosa haaramiseks aken, mida pole aastaid juhtunud. Tunne on aga midagi sarnast sünnipäeva lõpetamisega, kui külalisi ukselt tänades ära saadame. Õnnelik, aga natuke kurb kah. Kuid see läheb mööda.
    Eesti on äri tegemiseks ja elamiseks siiski hea koht. Veel on aega võtta vastu otsuseid, mis meie atraktiivsust nii kodus kui ka välismaal suurendavad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Hirm kalli jõuluprae ees on pigem vaataja silmades
Hindade tõus on praeguses keskkonnas paratamatus, majandus kasvab ja kasvavad ka sissetulekud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Hindade tõus on praeguses keskkonnas paratamatus, majandus kasvab ja kasvavad ka sissetulekud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sendipidude nõutuim artist Rahakratt hullutab masse
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
USA sätib plaani, et takistada Venemaa sissetungi Ukrainasse
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden valmistab ette samme, et Vladimir Putini juhitaval Venemaal oleks raske hõivata Ukraina, vahendab Reuters.
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden valmistab ette samme, et Vladimir Putini juhitaval Venemaal oleks raske hõivata Ukraina, vahendab Reuters.
November oli Tallinna lennujaamale oodatust parem
Novembris läbis Tallinna lennujaama 164 126 reisijat. Võrreldes pandeemiaeelse tasemega on nõudlus alates märtsist järk-järgult taastunud, jõudes novembrikuus 68% juurde tavapärasest mahust. Regulaarlendude keskmine täituvus oli novembris 58%, teatas lennujaam.
Novembris läbis Tallinna lennujaama 164 126 reisijat. Võrreldes pandeemiaeelse tasemega on nõudlus alates märtsist järk-järgult taastunud, jõudes novembrikuus 68% juurde tavapärasest mahust. Regulaarlendude keskmine täituvus oli novembris 58%, teatas lennujaam.