Hellita soomlast

1185-aripaev 29. aprill 2014, 08:16

Eesti ettevõtja oskab hinnata siin ostureisidel ja odavamaid teenuseid tarbiva soomlase olulisust. Tema huvides on, et vähese vaevaga üle lahe pääsev põhjanaaber kulutaks siin võimalikult suure summa ning lahkuks sooviga seda peagi jälle teha.

Kuna praegune keskmiselt 25protsendine  hinnaeelis kipub aastatega vähenema, on Eesti ettevõtjal on kasulik valmis mõelda tuleviku tõmbenumber – see,  mis hoiab põhjanaabri tema toodete või teenuste kasutajate hulgas ka siis, kui hinnad pole enam veerandi võrra madalamad, vaid näiteks kõigest 10 protsenti soodsamad.  Vägagi tõenäoliselt osutub siin raha kulutamise magnetiks meeldiv  teenindus. Selle trendi mõistmiseks ei saa ühelgi juhul olla liiga vara: mida emotsionaalsem ja soojem on side siinse teenindajaga, seda kindlam, et põhjanaaber viitsib üle lahe tulla ka siis, kui ainus põhjus seda teha pole madalam hind. Emotsionaalne teenindussuhe aga kujuneb pikema aja jooksul.

Hinnaargument taandub. Praegu on madalamad hinnad kõige olulisem argument. Seda peegeldab ka eilses Helsingin Sanomates viidatud uuring, mis näitab ühepäevaste ostureiside hulga hüppelist suurenemist ja ööbimistega külastuste vähenemist. Peale alkoholi viiakse suuresti kaasa ka mitmesuguseid ravimeid, mida on veel praegu siit osta soodsam kui Soomest.

Pikemaajalises perspektiivis on aga Eesti ettevõtjale kasulik, et põhjanaaber kindlasti ka ööbima jääks: siis kulutab ta siin rohkem.  Eesti spaad meeldivad ju soomlastele niikuinii, samuti ilu- ja terviseteenuste kasutamine väljaspool neid. Mida lahkem on nende ja teiste valdkondade teenindus, seda pikemaajaliseks kujuneb soome tarbija suhe teenuseosutajaga.

Teeninduse juures on eestlaste tugev külg Soome keele oskus, mille tähtsust on raske üle hinnata. Head eeskuju näitavad siinkohal (hamba)arstid, kellel käivad soome keele õpingud ülikoolis sageli koos eriala omandamisega kõrvuti. Tõsi, meedikutest on suur osa eelistanud kodumaalt lahkuda või tööd teha paralleelselt siin- ja sealpool lahte. Mida rohkem pööravad aga teenindajad põhjanaabrite keele oskusele tähelepanu väljaspool soome keelt üldiselt hästi oskavat Tallinna, seda tõenäoliselt leiab neid üles Soome kunde.

Seljad kokku. Ühise kasu nimel tasub eri sektoritel koostööd teha ja hajutada kohatist hoiakut, justkui oleks naabri teenindamise pealt teenimises midagi ebaväärikat. Hea teeninduse väärtustamine võib olla üks lähiaastate olulisemaid õppetunde.

Soomlaste suhtes käibivates eelarvamustes on küll vähemasti osaliselt „süüdi“ tõsiasi, et ligi 80% Eestit külastavatest soomlastest ostab siit alkoholi kaasa ning kolmandik Eesti alkoholimüügist langeb põhjanaabrite arvele. Ja seegi, et napsitanud põhjanaabrid kipuvad Tallinna vanalinnas lõbutsedes tähelepanu püüdma.

Kui palgasaaja soovib sageli saada pigem Soome tööturu osaliseks ja välja teenida siinsest kopsakam pensioni, siis  ettevõtja eelistus võib olla pigem see, et soome kunde tarbib eesti tooteid/teenuseid siinpool lahte. Kaubandus- ja teeninduspindu omandada või rentida on Eestis soodsam, ära jäävad üle lahe „kolimise“, toote/teenuse tutvustamise ja turundamise kulud.

On kasulik, et ülelahenaabril on tugev harjumus siia tulla ning tarbida siin pikema aja jooksul lähedaseks kujunenud tooteid-teenuseid. Ka siis, kui hind pole ainus, mis loeb.

 

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. April 2014, 13:10
Otsi:

Ava täpsem otsing