• Jaga lugu:

    Vene sanktsioonidel väike ekspordimõju

    Venemaa toidukaupade embargo mõju Eesti kaubaekspordile ulatub 0,4%ni kaubaekspordist, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas.

    Siiski kahjustavad piirangud mitmeid tootjaid, tööstusi ja vedajaid. Majandusele on suuremaks riskiks konflikti venimine ja süvenemine.
    Eesti ettevõtted eksportisid sanktsioonide alla kuuluvaid kaupu 2013. aastal Venemaale 75 miljoni euro eest ning tänavu esimesel poolaastal 28 miljoni euro eest. Selle aasta esimesel poolel on sanktsioonide alla kuuluvate kaupade väljavedu Venemaale märgatavalt vähenenud, langedes 27 protsenti. Selle põhjus oli asjaolu, et Venemaa veterinaar- ja fütosanitaarjärelevalveamet Rosselhoznadzor kehtestas sisseveopiirangud mitmele Eesti ettevõttele juba tänavu jaanuaris.
    Venemaa kehtestatud sanktsioonide mõju hindamisel on rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis võetud aluseks sanktsioonide alla minevate toidukaupade tänavuse esimese poolaasta ekspordimaht. Kogu aasta peale arvestatuna teeks see ligikaudu 50 miljonit eurot, mille oleme Venemaa sanktsioonide otseseks mõjuks ka arvestanud. Selle võrra oleme Eesti 2014–2015. aasta ekspordi prognoosi langetatud. Majandussektoritest mõjutavad sanktsioonid põllumajandust ja toiduainetööstust ning maanteetransporti ja hulgikaubandust väheneva toidukaupade veo kaudu.
    Kokku võib tänavu oodata kaupade ja teenuste ekspordi 2% kasvu. Prognoosime, et ekspordi kasv kiireneb välisnõudluse taastumisega sarnases tempos, ulatudes 2015. aastal 3,5 protsendini ning kiirenedes veelgi 2018. aastaks 6%le.
    Venemaa võimud leevendasid 20. augustil impordikeeldu, arvates nimekirjast välja osa toiduaineid, millest Eestit peaks suuremal määral mõjutama laktoosivaba piima ja sellest tehtud toodete ekspordi võimaldamine. Selle sammuga ei ole prognoosis veel arvestatud.
    Võttes arvesse 2013. aasta andmeid, ulatub Eesti Panga hinnangul sanktsioonide otsemõju 0,2–0,3%ni Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Tõenäoliselt jääb tegelik mõju veel mõnevõrra väiksemaks, kuna 2014. aastal vähenesid toidu ekspordimahud Venemaale juba enne sanktsioonide kehtestamist ning negatiivset mõju peaks leevendama ka laktoosivabade piimatoodete ekspordi võimaldamine. 
    Siiski on risk, et lääne ja Venemaa vahelise konflikti süvenemine ja sellest tulenev poliitiline ebakindlus võib kahandada Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu. Kui risk realiseeruks, siis see mõjutaks negatiivselt ekspordist sõltuvaid tegevusalasid ning suurendaks ettevõtjate ja tarbijate ebakindlust, mis võib omakorda piirata investeerimisaktiivsust ja tarbimisjulgust.
     
     
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Avatus ja liberaalsus teenib Eesti huve ka Euroopa kaksikpöördes
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Tallinna börs jätkas nädalat edukalt
Tallinn börs jätkas nädalat tõuslainel, kui kolmapäeval kerkis indeks 0,6%. Riia kerkis 0,39% ja Vilnius 0,09%. Balti Benchmark indeks suutis näidata 0,5% kasvu.
Tallinn börs jätkas nädalat tõuslainel, kui kolmapäeval kerkis indeks 0,6%. Riia kerkis 0,39% ja Vilnius 0,09%. Balti Benchmark indeks suutis näidata 0,5% kasvu.
Riigi andmebaasist laeti alla pea 300 000 dokumendifotot
Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) andmebaasist laeti alla 286 428 inimese dokumendifoto. Politsei pidas kahtlustatava kinni ning alustas juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks kriminaalmenetlust, teatas RIA.
Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) andmebaasist laeti alla 286 428 inimese dokumendifoto. Politsei pidas kahtlustatava kinni ning alustas juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks kriminaalmenetlust, teatas RIA.
Kütusefirmast lahkuv Kai Realo läheb Ragn-Sellsi tegema seda, mida süda kutsub
Üheksa aastat rahvusvahelise kütuseketi Circle K Eesti peadirektori ametis olnud Kai Realo asub tööle prügifirma Ragn-Sells Eesti juhi kohale. "Tundub nagu poolte vahetamine, aga midagi ei ole teha, süda kutsub," rääkis Realo usutluses Äripäevale.
Üheksa aastat rahvusvahelise kütuseketi Circle K Eesti peadirektori ametis olnud Kai Realo asub tööle prügifirma Ragn-Sells Eesti juhi kohale. "Tundub nagu poolte vahetamine, aga midagi ei ole teha, süda kutsub," rääkis Realo usutluses Äripäevale.