Putin kardab kapot

"Päeval paistab päike, öösel kumab kuu, olen ise väike, kuid mu jõud on suur," kõlas Eesti kirjaniku Vladimir Beekmani lastejuttude tegelaskuju Aatomiku moto. Just sellisena paistab väljapoolt Eestit ka kaitsepolitsei. Kuu aega tagasi ilmunud mainekas nädalakiri Newsweek USAs nimetas Eesti kaitsepolitseid üheks Euroopa juhtivaks vastuluureagentuuriks. „Eesti kapo on, hoolimata peletavast ülesandest kaitsta 1,3 miljoni elanikuga riiki naabri Venemaa eest, kehtestanud ennast Euroopa ühe juhtiva vastuluureagentuurina ja on, eriti pärast pikaajalise Venemaa nuhi Herman Simmi paljastamist, näidanud märkimisväärset osavust Vene spioonide paljastamisel,“ märkis Newsweek.

Pisikeses Eestis võib see paista eneseupitamisena, kuid ometi on see tunnustus, mida selles saladuslooriga valdkonnas harva ette tuleb. FSB rünnak kinnitab seda omal äraspidisel moel. Tillukese Eesti eriteenistused on Putini Venemaale pinnuks silmas. Kuigi Herman Simmi, Aleksei Dresseni ja Vladimir Veitmani tabamine võis kodumaal jätta mulje eriteenistuse nõrkustest, paljastas see ühtlasi Vene luurajate töövõtted, aga ka näiteks kõige kallima ressursi ehk agendijuhid Valeri Zentsovi ja valenime taha peitunud nn illegaali Sergei Jakovlevi. Neid aastate jooksul välja koolitatud ning agendivõrku ehitanud professionaale ei saa enam Eesti liitlaste vastu kasutada. Need tabamised on viinud spioonideni ja kuritegude ennetamiseni ka mitmes teises riigis. Teisisõnu, Eesti on oma apsud pööranud kõvaks valuutaks.

Eesti eriteenistusel on aga veel üks üllatav relv. Võrreldes teiste riikidega on kaitsepolitsei reaktsioon vigadele olnud pigem ebatraditsiooniline – toimunu on suures osas avalikustatud. Sündmus, mis mujal ei pruugi kunagi avalikuks saada, on meil laialt teada. Muidugi ei selgu kõik üksikasjad, kuid sündmuse enda avalikuks tulek on autoritaarsusega harjunud Venemaal pehmelt öeldes vähetõenäoline. Seetõttu võib idanaabri ebameeldivalt segadusse ajada, et ka sellistes tingimustes saavutab Eesti edu.

Ühtlasi saadeti avalikustamistega Vene eriteenistustele selge sõnum – ärge ronige meie mängumaale. Naabri vaenulikule teenistustele oli see kindlasti solvav, et ülbe kääbus näitas hiiglasele koha kätte. Kuigi lühemaajalises vaates võib eriteenistustel tekkida kiusatus salastada võimalikult palju, on avatud ja demokraatliku ühiskonna alus ühtlasi ka selle eelis. Kaitsepolitsei aastaraamat on ilmekas näide sellisest tegevusest, mis on samaaegselt erandlik ja tõhus.

Näiliselt ebatraditsioonilisi võtteid kasutas kapo ka viimati, kui kutsus juba loetud tunnid pärast sündmust pressikonverentsi kokku. Kõrvalt vaadates vähemalt kahel eesmärgil – öelda oma versioon esimesena, mis tähendab kommunikatsioonisõjas võitu, sest teine pool peab hakkama esitatud väiteid ümber lükkama. Teisisõnu, kes esimesena ütleb, seda kuuldakse paremini. Seejuures pole kapole oluline mitte niivõrd sõnumi edastamine Venemaale, kuivõrd Eestis ja lääne liitlaste hulgas. Teine põhjus on Eston Kohveri heaolu. FSB plaane teadmata on ka ebaselge, kas, kuhu ja kui pikaks ta võinuks kaduda, kui Eesti poleks sellest teatanud.

Tõsi, piiril toimunut võib pidada ebaõnnestunuks juba ainult seetõttu, et Kohver kinni püüti. Kuigi piiril toimunud operatsioonis kavaldas FSB kohaliku kaitsepolitsei üle, on vastureaktsioonist plusspunkti teeninud kapo. Osa relvi on FSB-l käest võetud.

Autor: Vilja Kiisler, Harry Tuul