Vahekokkuvõte: Venemaa kriisi juured

Financial Times reastas viis faktorit, mis annavad ülevaate Venemaa praegusest olukorrast ja viitavad edasistele arengutele.

Esmaspäeva öösel kergitas idanaabri keskpank baasintressimäära 10,5% pealt 17%le, üritades sedasi piirata rubla edasist langust. Investorid tõlgendasid seda aga kui märki paanikast ja vallandus enneolematu müügilaine – euro flirtis 100 rubla piiril ja dollari kauples pealpool 75 rublat. Tänane päev on rubla jaoks alanud siiski tunduvalt paremini kui eilne, olles alates hommikust dollari vastu tugevnenud 6,30% ning praegu kaupleb dollar 65,24 rublal.

Neil, kes otsivad rubla langemise juuri, ei tule peasüüdlast kuigi kaugelt otsida. Eile kukkus Brenti toornafta barrel alla 60 dollari ja püsib sealmaal praegugi. See on viie ja poole aasta absoluutne madalatase ja pea pool hinnast, mis tuli veel pool aastat tagasi barreli eest välja käia (naftabarrel maksis siis 115 dollarit). Venemaa jaoks on pilt seda nukram, et nafta ja gaas moodustavad umbes kolmveerandi riigi ekspordist ja üle poole valitsuse eelarve tuludest. Samal ajal on õhus vähe märke, et naftahind lähiajal taastuda võiks.

Alles novembris kerkis inflatsioon Venemaal 9,1%le, ent tänu kukkuvale rublale kasvavad impordikulud, mistõttu pelgavad ökonomistid, et hinnad võivad veel uue aasta algul kerkida kahekohalisele numbrile. See omakorda paneks tarbijate sissetulekud veelgi tugevama löögi alla ja vähendaks tarbimist. Kindlasti ei tee see lihtsaks ka keskpanga elu, sest viimane sihib keskpikas perspektiivis 4% inflatsioonimäära, ent see ei saa võimalikuks enne, kui valuuta on stabiliseerunud.

Lääne sanktsioonid Ukraina sõja mahitamise eest käsikäes nõrgenenud rublaga on tänavu Vene majandust korralikult laastanud ja kui naftahinnad tõusma ei hakka, sööstab Vene majandus tuleval aastal ilmselt langusesse. Tuleva aasta SKT languseks oodatakse 4,5%-4,7% ja 2016. aastaks prognoositakse 0,9% langust. Juba 2017. aastaks ennustab keskpank aga 5,6% majanduskasvu.

Venemaa keskpank on Financial Timesi kogutud andmete põhjal tänavu rubla päästmisele kulutanud laias laastus 99 miljardit USA dollarit välisvaluutareserve ja samal ajal on tugioste jätkatud. 10. novembrist loobus keskpank ka senisest vahetuskursimehhanismist ja lasi rubla kursi vabalt kõikuma, püüdes sedasi sekkumist vähendada. Esmaspäeva öise baasintressimäärade kergitamise läbikukkumine on pannud ökonomistid aga ka arutama võimaliku kapitalikontrolli üle.