Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investor Toomas: mure Norra lõhekasvataja pärast

    Investor Toomas.Foto: Anti Veermaa

    Mõni päev tagasi kirjutas mulle Mariika ja tundis muret läinud nädalal pealtnäha põhjuseta miinusesse kukkunud Norra lõhekasvataja Leroy Seafood Groupi aktsia pärast.

    „Seafood viimastel päevadel kõvasti langeb ja aktsiaid muudkui müüakse, kas on midagi juhtunud lõhe kasvatamises?“ päris murelik investor, kes enda sõnul kuuluvat Oslo börsil Marine Harvesti ja Telenori aktsionäride ringi.
    Tõepoolest, viimase viie päevaga on Leroy aktsia oma väärtusest kaotanud üle 6%. Asja lähemalt uurides selgus, et kukkumise tõi Norra Nordea panga analüütiku Kolbjorn Giskeodegardi värske analüüs, kus viimane langetas aktsia hinnasihti varasema 350 Norra krooni pealt 320 krooni peale. Samas säilitas analüütik ostusoovituse.
    Nimelt langeb tema hinnangul lõhe kilohind 2015.–2016. aastal 45 NOK/kg pealt 43 NOK/kg peale. Lisaks toob analüütik negatiivsete teguritena välja, et tootmine Tšiilist kasvab samal ajal, kui Vene turg on Leroy jaoks ära kukkunud. Veel märgitakse analüüsis, et negatiivselt mõjutab lõhetootjat ka USA dollar, mis kergitab sööda maksumust.
    Siiski prognoosib kohalik analüütik nii Leroylt, Marine Harvestilt kui Norway Royal Salmonilt häid dividende. Kogu sektoris on tema hinnangul parimad valikud Leroy ja Bakkafrost (antud ettevõttele andis analüütik ka ostusoovituse). Samal ajal Marine Harvesti ja Grieg Seafoodi aktsiat soovitab ta müüa.
    Analüütikuid ei kuula
    Mina investeerisin Leroysse esimest korda 2013. aasta 26. novembril ja selle aja jooksul on rahapaigutus lõhekasvatajasse end kuhjaga ära tasunud, teenides mulle eurodesse ümberarvestatuna pea 50% tootlust. Samuti olen hiljem aktsiaid juurde ostnud.
    Lihtsustatult oli minu investeerimisidee siis ja täna, et kasumid kalakasvatuses kasvavad ja oodata on lõhe hinnatõusu, samas kui arenevatel turgudel on tugev nõudlus, aga tootmine piiratud. Pidasin heaks valikuks just investeeringut sektori ühte liidrisse, mis pole väiksemate kõikumiste suhtes niivõrd tundlik. Lisaks sellele maksab Leroy üsna häid dividende – veel mõnda aga tagasi oli dividendimäär üle 4% ja praegu on see 3,76%.
    Ostukoht?
    Et euro on löögi all, olen viimasel ajal võitnud ka kursivahest. Mida siis ikkagi arvata viimasest kukkumisest? Esiteks ei saa üksikute analüütikute hinnanguid kindlasti puhta kullana võtta ja nende järgi ülemäära joonduda, vaid need on rangelt soovituslikud. Ainult pankade soovitusi kuulates laguneks portfell üsna kiiresti pilbasteks.
    Sellele vaatamata Leroyl on Bloombergi Terminalis 11 ostusoovitust ja 3 „hoia“-soovitust ning mitte ükski analüütik ei soovita seda müüa. Arvan jätkuvalt, et „tark ei torma“ ja ootan ära ettevõtte järgmised kvartalitulemused, mis tehakse teatavaks 24. veebruaril. Pärast tulemusi kirjutan Leroy kohta kindlasti ka uute numbrite valguses pikema ülevaate. Sest mine tea, võib-olla on just nüüd hea võimalus kalasektoris positsioone suurendada.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.