Barentsi meri paistab norralastele kullaauguna

Ilmselt pole kellelegi üllatus, et süvamerepuurimine on naftakompaniidele väga kulukas. Seetõttu on paljud suurfirmad, näiteks Shell ja BP jätnud paljud taolised projektid sinnapaika ning naasnud odavamate ning kindlamate puurimismeetmete manu. Küll aga ei tee sama Norra naftafirmad: riigi valitsuse plaanides seisab, et Lundin Petroleum ning OMV puurivad Barentsi merre sel aastal 15 uut puurkaevu. Ka nende firmade ehk tuntum konkurent, Statoil, ei jää maha ning plaanib puurida 5 kaevu.

USA president Donald Trumpki tahab teadupärast süvamerepuurimist aktiviseerida selleks, et majandustegevust ergutada. Võrreldes ameeriklastega on norralased aga ses osas eelisseisus: Barentsi meri on tänu Golfi hoovusele suure osa ajast jäävaba, erinevalt näiteks Alaskast või Gröönimaast. Viimaste puhul muuseas andis paar aastat tagasi alla Royal Dutch Shell ning loobus oma projektist. Lisaks on tänu madalale veele Barentsi meres puurimine odavam.

Norra naftadirektoraadi andmeil on Barentsi merest puurimisest palju oodata: seal võib olla kuni 17 miljardit barrelit naftat ja gaasi, mis on umbes 65% Norra avastamata potentsiaalsetest naftavarudest.

Statoil, Lundin ning OMV on alates 2010. aastast Barentsi merest kokku leidnud veidi enam kui miljardi barreli jagu naftat. Itaalia naftafirma Eni viis eelmisel aastal Barentsi merele oma esimese naftaplatvormi. Statoil plaanib oma lõpliku investeerimisotsuse teha sel aastal.

Oht ebaõnnestuda

Mõistagi ei tähenda Barentsi mere naftaprojekt, et ükskõik kuhu puur lüüakse, sealt hakkab ka naftat purskama. Statoili andmeil on tõenäosus naftat leida üks kuuest ehk põhjust lootuseks on.

Küll aga on selge, et kui asi vett vedama läheb, on kahjud väga suured. Norra valitsuse poliitika naftafirmade osas on väga leebe, näiteks tehakse heldeid maksusoodustusi maardlate avastamisele ja investeeringutele. Samuti paneb riik projektidele ise õla alla. Samas nafta leidmise korral rakenduvad aga ettevõtetele üsnagi suured maksud.

Eelnev omakorda tähendab aga seda, et kui naftat ei leita ning ettevõtetele uurimis- ja puurimistöödel soodustusi ning toetusi jagatakse, jääks riik mitme miljardi suurusesse kahjumisse.

“On väga suur tõenäosus, et need investeeringud on luhtunud kulutused,” hoiatas Norra investor Jens Ulltveit-Moe, vahendab Bloomberg. Statoil ja Norra energiaministeerium sellega ei nõustu.

“Me jääme nulli, kui naftabarreli hind on 35 dollarit,” on Statoil väitnud. Ühtlasi olla Statoili Barentsi mere puurkaevud ühed odavamad. “Ausalt öeldes on see pigem müüt, et asjad on nii kallid,” teatas ettevõte süvamerepuurimise kohta.