Liina Laks • 16. november 2017
Jaga lugu:

Kaupleja tähistab Dow Jonesi indeksi 23 500 punktini jõudmist omamoodi peakattega. Indeksit toetas tulemuste hooaeg, kus mitmed ettevõtted analüütikute ootusi purustasid.
Kaupleja tähistab Dow Jonesi indeksi 23 500 punktini jõudmist omamoodi peakattega. Indeksit toetas tulemuste hooaeg, kus mitmed ettevõtted analüütikute ootusi purustasid.  Foto: Reuters/Scanpix

Kaks kolmandata ei jää: tugevale esimesele poolaastale järgnenud kolmandas kvartalis tõusid aktsiaturud mühinal ja analüütikutel jäi üle vaid tõdeda, et soodne majanduskliima pani turud paisuma.

Kuigi investorid tunnevad muret nii maailma- kui ka laiema majanduspoliitika tõttu, on praegu, odava raha ajastul, börsidele tootluse osas midagi raske vastu panna. Kuigi kõik maailma olulisemad börsiindeksid on alates kevadest vaat et püstloodis üles rühkinud ja aina rekordeid purustanud, on olukord sektoriti siiski üsna erinev.

Investorite meelisvõrdlusindeks, USA suurimaid ja võimsaimaid ettevõtteid koondav S&P500 on selle aastaga tõusnud ligi 15 protsenti: oleks investor aasta alguses kogu raha indeksfondi pannud, oleks praeguseks korralik tootlus käes.

Tubli kasvuga tehnohiiud

Kas saab ka paremini? Saab. Need investorid, kes panustasid S&P500 indeksis omakorda kas tehnoloogia- või finantssektorile, võisid turust suurema portfellikasvu üle rõõmu tunda. Indeksi tehnoloogiaaktsiaid jälgiv S5INFT on sama ajaga tõusnud lausa 31 protsenti, seda suuresti tehnoloogiahiidude võimsate tulemuste tuules. Kolmandas kvartalis näitasid võimsaid kasvunumbreid nii Apple, Microsoft kui ka Facebook. Samal ajal kõlas investoritele peetud kõnedes ettevaatusele manitsev noot: nii suur kasv pole sugugi jätkusuutlik ning pole võimalik tagada, et igas kvartalis käive üle 40 protsendi hüppaks, nagu ta seda Facebooki puhul tegi.

Euroopas tegi tehnoloogiasektor Stoxx 600le samuti pika puuga ära. Euroopa on terve aasta väga korralikke makromajanduslikke näitajaid presenteerinud ning Euroopa Liidu riikide meedia on täis uudiseid, kuidas ettevõtjate ja tarbijate kindlustunne madala intressimäärade poliitika ja rahatrüki ajastul aina tõuseb. Reuters mainis üllatusnoodiga, kuidas isegi aastaga 10 protsenti tugevnenud euro siinsete ekspordihiidude võidukäiku peatada ei suutnud ning tulemusi sugugi ei nõrgestanud. Enamgi veel: kuigi osadel ettevõtetel on tulemused esitamata, tõi Reuters välja, et ligi 65 protsenti MSCI Euroopa indeksisse kuuluvatest ettevõtetest on analüütikute ootuseid täies mahus täitnud või isegi ületanud - ning kasv möödunud aasta kolmanda kvartaliga võrreldes on ligi kümme protsenti.

Ka teated Euroopa ettevõtete käekäigust on valdavalt positiivse fooniga ning tänavu on ka USA investorid siinsed aktsiad üles leidnud – just seetõttu, et nad on suhtarvudelt soodsamad kui USA enda omad ning pakuvad seega potentsiaalselt paremat teenimisvõimalust. Euroopa laiapõhjalisemas võrdlusindeksis Stoxx 600s see paraku väga ei kajastu: suure vaevaga on indeks tänavu 7 protsendi jagu kosunud. Seevastu on tehnoloogiaaktsiaid koondav Stoxx digital sööstnud üles 22 protsendi võrra, ning kolmas kvartal ses osas muudatusi ei toonud.

Tehnoloogiasektori hea käekäigu põhjuseid ei tule kaugelt otsida: soosiv majanduskeskkond, lisaks kontsernide ponnistused tehisintellekti, isesõitvate autode ja futuristlike tehnoloogiate suunal. Kiibitootjaid rõõmustab iseäranis suur krüptorahade buum, mis on tekitanud uutmoodi „kaevandussektori“, kus kiibid nii hinnas on, et Euroopa arvutimängusõltlased tehnosaitidel kibedasti kurtnud on, et võimsamad mälukaardid ei jõuagi nendeni, sest krüptokaevurid napsavad need eest ära ja lükkavad hinnad lakke.

Jaeäride väljakutsed

Kui teisedki sektorid on pigem plusspoolele jäänud, siis on turgudel ka kaks suuremat murelast: energeetika ning jae- ning moekaubandus. Kui viimaselt on veel kestval tulemuste hooajal valdavalt ettevaatlikke paranemisteateid: mitmed suurtegijad nagu Macy, Nordstrom, Marks&Spencer või Burberry ei toonud küll ülirõõmustavaid kasuminumbreid, kuid teevad kontsernisiseselt olulisi ümberkorraldusi, et nii-öelda uuestisündinuna paari aasta pärast investoreid selle võrra paremate majandusnäitajatega peibutada.

Aina vihasemaks kiskuv võitlus veebi- ja tavapoodide vahel nõuab lähitulevikus ka mitmelt suurkontsernilt lõivu, kuid viimased aastad on näidanud, et ettevõtted, kes muudatustega kohaneda suudavad ning jõulisemalt veebiteenustele panustavad, on kõige hullema ära hoida suutnud. Siiamaani on suurtest jaeärimeestest hea minekuga Adidas – tulekul on jalgpalli maailmameistrivõistlused ja see on sporditarvete tootjatele alati pidupäev.

Energiasektor sai nafta hinnalt tabamuse

Kui suurematest indeksitest omakorda välja võtta energeetikaettevõtted, siis on nende väärtus langenud vaat et kolmandiku võrra. SEB finantsturgude riskinõustaja Kristofer Vähi ütles, et põhjust tuleb otsida ikka madalas nafta hinnas. Kuna viimane on Saudi Araabia, OPECi ja Venemaa ühiste ponnistuste, tootmispiirangute toel taas tõusma hakanud, siis on tulevikus loota ka paremaid tulemusi. Kui just USA tootjad hinnast innustust ei saa ja seadmeid nüüd kiiruga tööle ei pane, mis hinna tarbija jaoks jälle meeldivalt madalaks lööks...

Kuid energeetikasektorit ei vea alla üksnes naftakontsernid – millel, tõele au andes, on sel aastal üsna hästi läinud, sest madal nafta hind sundis kulusid kärpima, organisatsiooni efektiivsemaks muutma. Nüüd on suurkontsernid valdavalt tõdenud, et jah, oleks küll tore, kui hind oleks kõrge, aga kui barrel maksab 50-55 dollarit, saab ka ära elatud.

Suurematest energiakontsernidest sattus löögi alla General Electric, mis oli sunnitud esimest korda 1930. aastast alates oma dividendi kärpima. Finanzen.net kirjutab, et GE võib lausa kaotada koha indeksis, mille asutajaliikmete hulka ta 19. sajandi lõpus kuulus. Kontsern võitleb kehvade majandusnäitajatega ning teatas alles sel nädalal, et teeb organisatsioonis suuri muudatusi: osadest ärisuundadest öeldakse lahti ning keskendutakse energia-, lennundus- ja tervishoiusektorile, kirjutas Reuters.

Veelgi kehvem oli lugu Electricité de France'iga, mis ei saa regulaatoritelt kuidagi jah-sõna tuumaprojektide käivitamiseks ning mille aktsia rebis esmaspäeval vaat et 12 protsendiga miinusesse, viies kaasa kogu Prantsuse börsi ja mõjutades ka teisi Euroopa turge.

Energeetikasektoris tuleb lisaks turu soovidele tänapäeval arvestada ka poliitiliste suundadega.

Suuri muutusi ennustab ka Ryanairi juht, kes nentis, et lennufirmade Air Berlin, Alitalia ja Monarch pankrottidele on järgnemas veel hulk teisigi.

USA mõjutab autoturgu

Kolmandas kvartalis paistis omapäraselt silma autosektor. Taaskord: tulemused üsna head, viriseda pole pealtnäha millegi üle, kuid sel aastal ligi veerandi oma aktsia väärtusest kaotanud Subaru annab omamoodi tormihoiatuse, sest USA turul on autode müük kahanenud ligikaudu seitse protsenti ning kohe alandatakse ka kasumiprognoosi. Temale sekundeerivad teised tootjad: India Tata Motors, Toyota, Nissan, kes kõik kurdavad, et - kas just Donald Trumpi America First-retoorika pärast, aga - müük sellel nende jaoks nii olulisel turul on stagneerumas ning väljendavad oma muret.

Kolmas kvartal on siiamaani jätnud analüütikutele hea mulje ning mis veel parem: kui just keskpangad rahapoliitikat väga tugevalt kõigutama või suurriigid sõdima ei hakka, eeldatakse valdavalt soodsa majanduskeskkonna jätkumist.

Bloombergiga vestelnud analüütikud leidsid pärast seda, kui Euroopa Komisjon tõstis 2017. aasta SKT-ootuse 2,2 protsendi peale, on võimalik majanduse seesugune kosumine, et võib rääkida majanduskasvu mõttes lausa saabuvast euroala kuldajast. „See on euroala kasv oma parimas vormis,“ ütles endine USA föderaalreservi ökonomist Nathan Sheets. „Meie sõbrad vanal kontinendil peaksid seda nautima – sellele on eelnenud pikk näljaperiood.“

Kuid samal ajal ületavad aktsiaturud järjest oma ajaloolisi tippe ning odav raha sunnib parema tootluse saamiseks suuremaid riske võtma – ja see on investorite jaoks üks võimaliku ohu koht.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt