Kas nafta hinnatõusu pärast peaks muretsema?

Tõsi, kõrgemad hinnad annavad ka märku, et oleme pigem majandustsükli lõppu jõudmas. Samas ei kuuluta see ette märkimisväärset majanduse aeglustumist. Pakkumisšokk on aga tõenäolisem, ütles Oxford Economicsi makrouuringute juht Gabriel Sterne.

Naftafutuuride hind lõpetas nädala tugevalt – reedel kallines Brenti toornafta 2,2 protsenti ja WTI lisas 2,7 protsenti. Kummagi barrel maksis vastavalt 62,72 ja 56,68 dollarit. Tänavu on WTI hind tõusnud 4 protsenti ja Brenti oma veidi üle 9 protsendi. Mõlemad jõudsid eelmisel nädalal kõrgeima tasemeni alates 2015. aasta juunist. Sellele aitas kaasa ootus, et OPEC pikendab naftatootmise kärbete kokkulepet, ning Lähis-Ida geopoliitilised pinged.

Oxford Economics uuris, mis juhtuks, kui Brenti naftabarreli hind püsiks järgmised kaks aastat 65 dollari juures. See on ettevõtte alusprognoosist 10 dollarit kõrgem hinnatase. Mudel näitab, et kõigi teiste faktorite samaks jäämisel kasvaks maailmamajandus 2018. aastal 2,8 protsendi asemel 2,6 protsenti. Kõige suurem mõju avalduks 2019. aasta viimases kvartalis – siis väheneks majanduskasv 0,3 protsendi võrra. Lisaks sellele suurendaks see globaalset inflatsiooni 2018. aasta viimases kvartalis lausa 0,6 protsendi võrra (vt allpool olevat graafikut).

Sterne aga hoiatas, et pigem on tegemist hullema stsenaariumiga. Ta tõi välja, et globaalne majanduskasv on nafta hinnalangusele vaatamata olnud ikkagi küllaltki kesine. Veel 2014. aasta keskpaigas maksis naftabarrel üle 100 dollari. 2016. aasta alguseks oli barreli hind kukkunud alla 30 dollari. Nafta hind on madalamal, aga Rahvusvaheline Valuutafond ülehindas nafta hinna languse positiivset mõju maailmamajandusele. 2015-2016 aastatel pandi prognoosiga 0,6 protsendiga mööda (vt. allpool olevat graafikut).

 

Sterne kritiseeris ka enda ettevõtte prognoose. Oxford Economics prognoosis 2014. aastal, et nafta hinnalangus peaks suurendama globaalset tarbimist 3,1 protsendi võrra. Prognoos oli reaalsusest 0,7 protsenti kõrgemal. Eksperdi sõnul on mitu põhjust, miks nafta hinnalangus maailmamajandust kiiremini kasvama ei pannud.

Nõudluse šokk: odavama nafta positiivset mõju piiras asjaolu, et hinnalangust seostati Hiina majanduse oodatust kiirema aeglustumisega.Jaotusega seotud efektid ei olnud nii suured, nagu oodati. Toorainetootjad vähendasid järsult oma kulusid ning USA energiasektor sai suure löögi.Globaalse deflatsiooniga seotud hirmud õõnestasid arenenud majanduste kindlustunnet ja mitut riiki tabaski deflatsioon ja lühiajaliste intressimäärade kasv.sidViivitusega reaktsioon: osa madala naftahinnaga seotud positiivseid mõjud saabuski, aga aeglasemalt.

„Üleüldiselt tuletab see kogemus meile meelde, et mudelite ja simulatsioonidega seotud tulemustesse tuleb suhtuda ettevaatlikkusega,“ ütles Sterne. „See tähendab, et nafta hinnatõusu tekitatud globaalse majanduse aeglustumine võib samuti olla väiksem, kui me ootame.“