USA võlg kasvab iga 4,3 päevaga Eesti riigieelarve võrra

USA riigivõlga Eesti konteksti asetades võib öelda, et iga 4,3 päevaga lisandub USA riigivõlale otsa Eesti ühe aasta riigieelarve. Eesti riigieelarve suurus sel aastal on 11,3 miljardit eurot ehk 12,9 miljardit dollarit.

USA riigivõlg on viimase 11 kuuga kasvanud 1 triljoni dollari võrra. Petersoni Fond nimetas seda märgiks, et riigi eelarve on jätkusuutmatu ja asi läheb järjest halvemaks, kirjutas MarketWatch.

Sihtasutus andis hinnangu valitsuse finantsvarade ja -kohustuste kohta. Rühm on pikka aega nõudnud riigivõla vähendamist, et tagada riigi finantsseisundi püsivalt hea tervis. „Me maksame juba laenudelt iga päev keskmiselt 1 miljard dollarit intresse ja edaspidi kulutame järgmise kümnendi jooksul veel 7 triljonit dollarit intressikuludeks,” ütles sihtasutuse tegevjuht Michael Peterson. „Selleks, et ehitada Ameerikale tugevat ja stabiilset tulevikku, peame oma rahandusseisu korrastama ja hakkama riigivõlga vähendama.”

Majandusteadlased nõustuvad, et USA kannatab pikemas perspektiivis, kui valitsus ei suuda võlakoorma kasvu pidurdada, kuid see aeg ei ole siiski veel lähitulevikus.

Rahvusliku rahanduse tervise hindamise standardmeetod on hinnata võla taset SKP suhtes või majanduse suurust. Riigivõla suhe SKPsse kasvab 78%-lt 2019. aastal 106%-le 2029. aastaks ja kuni 193%-le 2049. aastaks praeguste maksu- ja tarbimispoliitikate kohaselt, arvutas Brookingsi Instituut oma värskes aruandes.

Kuigi nii suure võla intressimaksed röövivad palju raha, mida valitsus saaks kasutada muudeks asjadeks, ei ole sugugi selge, kui palju majandus ikkagi tegelikult kannatab.

Eestis on valitsemissektori võla tase 8,2 protsenti SKPst ja see peaks aasta jooksul langema 7,4%ni.

Jaapanis on aga aastate jooksul olnud veel suurem riigi võlatase SKP suhtes (236% SKPst), kuid see on endiselt üks maailma kõige tugevamaid majandusi.