Ära lase pangal endast üle sõita

Samuti võiksid pangad leida ühtse seisukoha, kuidas negatiivne Euribor peaks lepinguid mõjutama. Kirjutasime eilse lehe kaaneloos juhtumist, kus SEB panga klient läks nõudma laenulepingu tingimuste täitmist. SEB oli kirjalikult kokku leppinud, et kasutab intressimäära arvutamisel marginaali ja Euribori summat. Kuna pank ei soovinud negatiivset Euribori esialgu arvestada, vaid määras omavoliliselt väärtuseks nulli, pidi kliendi palvel sekkuma finantsinspektsioon, misjärel pank taltus.

Panga poolt vaadelduna on mõistetav olukorra eripära, sest negatiivne baasintress on paljudele uus ja esmakordne, millele viitas SEB kommunikatsioonijuht. SEB-le tekitas samuti segadust pangasüsteem, mis ei olnud arvestanud võimalusega, et Euribor üldse saaks olla negatiivne. Masin teadis vaid, et selle väärtus saab olla null või suurem arv.

Masinate ja programmide kõrval on olulisem inimlik faktor, kus pank lähtus mõistetavalt endale kasumlikumast valikust. On küllaltki tõenäoline, et vastupidises olukorras, kus Euribor oleks kasvanud kordades suuremaks, ei oleks pank pannud piiri ette, et rohkem raha teenida. Pank käsitles olukorda alguses justkui silmaklappidega ja ebaeetiliselt, kuid lõpplahendusega olid kõik rahul.

Omamoodi pretsedent juhtus Taanis, kus negatiivne intressimäär sundis panka kliendile peale maksma, et ta laenu võttis. Kliendi jaoks pole summa märkimisväärne, kuid pangale võib selliste olukordade mitmekordistumine minna väga kalliks lõbuks. Tõenäoliselt jääb selline juhtum äärmuseks, sest näiteks Eesti suurim pank Swedbank ei kavatse mingil juhul hakata laenuvõtjale intressi tasuma.

Panganduse ja finantsõiguse asjatundja viitas Eesti juhtumis eeldatavale normaalsusele, et intress on siiski positiivne number. Samal ajal tuleks lepingu osapooltel nüüdsest rohkem mõtelda olukorrale, kus normaalsus muutub ja milliseid lisakulutusi või –hüvesid võib see kaasa tuua. Seetõttu võiks pank selgemalt reglementeerida, kas intressimäära arvestamisel pannakse paika piirid (nii ülemises kui ka alumises vääringus) või jäetakse see suurema riskivalmiduse puhul vabamalt n-ö ujuma.

Äripäeva kajastatud juhtumis üritas SEB selgelt vähendada enda riski, andmata sama võimalust kliendile. Panga marginaal on finantsasutusel oluline hoida kliendiga seotud kõikvõimalike kulude katteks, kuid negatiivne Euribor vähendab seda võimalust. Samas, kui pankadevahelised laenutingimused on soodsamad, mida tõendab negatiivne Euribor, võiks see samamoodi kehtida panga ja kliendi vahel.

Mõni klient kindlasti küsib endamisi, et milleks üldse vaevuda lepingust sellise pisidetaili uurimisega, sest tõenäoliselt ei ole võidetav summa vaeva väärt. Asi on põhimõttes – kui lasta praegusel olukorral, kus igaüks tõlgendab oma vaatenurgast, eskaleeruda suuremate proportsioonideni, siis tõenäoliselt jääb hiljem võitjaks see, kellel rohkem raha, võimu ja aega. Lahendust tuleks otsida nüüd. Pankade kliendid võiksid olemasolevate laenulepingute ülevaatamisel või uute sõlmimisel süvenenumalt arvestada sellega, mida plaanib Euroopa Keskpank lähiajal muuta ning kuidas võib see mõjutada ka siinset laenukeskkonda. Sama kehtib pankadele endile.