Turg paneb ise palgad paika

Äripäeval on hea meel, et väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse tulevate töötegijate palganõuet, mis oli seni 1,24kordne keskmine, muudetakse eelnõu kohaselt ja selle asemele tuleb Eesti keskmise palga nõue.

Toimetuse meelest oleks aga kõige parem lahendus sellisest palganõudest üleüldse loobuda. Vaba turg sätib asjad ise paika paremini, õiglasemalt ja jätkusuutlikumalt, kui mõni seadus või määrus seda suudab. Kuni see mõte on tundub valitsusele seaduse vormis kirjapanemiseks liiga radikaalne, oleks praegu otsustatust kindlasti parem lahendus kirjutada seadusesse valdkonna keskmine töötasu, mitte Eesti keskmine palk. See tööandjate tehtud ettepanek on valitsuseni jõudnud ja kaalumisel, ent praegu pole teada, millal see võiks seaduse kuju võtta. Seaduseandja näib eelistavad koera saba raiuda jupikaupa.

1,24kordse keskmise nõue kehtestati 2009. aasta juunis eesmärgiga välistada välismaalt odava tööjõu sissetoomine – kui ettevõtja on nõus välismaalt sisse toodud tööjõule maksma kõrgemat töötasu, on see justkui tõestus, et kohalikult tööjõuturult ei ole võimalik selle töö tegijaid leida. Eesmärk oli iseenesest õilis: Eestisse võiks saabuda eelkõige kvalifitseeritud tööjõud ning ettevõtetel ei peaks tekkima soovi välismaalt odavama tööjõu toomisega palgakulusid kunstlikult madalal hoida. Paraku ei ole sellise nõude kehtides võimalik kohalikule töövõtjale mõistlikult selgitada, miks ikkagi peaks tema vähem palka saama kui mujalt tulija.

Ent aeg on vahepeal üksjagu edasi läinud. 2009. aasta viimases kvartalis oli tööpuudus Eestis 15,5 protsenti, eelmise aasta viimases kvartalis aga kõigest 6,2. Töökätepuudus ei kummita enam ammugi ainult näiteks IT-sektorit, vaid paljudes sektorites on puudu ka lihtsamate tööde tegijatest. Aiandustootjad ja mõned muudki valdkonnad on näiteks huvitatud hooajatööliste palkamisest ning ootavad praegusest palju paindlikumat seadust, mis seda võimaldab.

Praegune olukord, kus väljastpoolt tulnud õmblejale tuleb maksta kaks korda suuremat palka kui sektoris kombeks, ei ole õiglane. Iseasi on see, kas võimalus maksta mõnes sektoris Eesti keskmisest madalamat palka on see, mis üleüldise jõukuse suurenemisele kaasa aitab. Vaevalt suudab see sektor veelgi odavama tööjõuga Aasiaga lõputult võistelda. Äripäev usub, et ärid, mis nadi palgasuutlikkuse tõttu hääbuma peavad, hääbuvad vabal turul iseenesest niikuinii.

Äripäeva meelest on Eestile kõige kasulikum just kõrgepalgaliste töökohtade suurenemine, mida praegu takistavad eelkõige kõrged tööjõumaksud ja sotsiaalmaksulae puudumine. Rohkem kõrgema palgaga töökohti veaks tasapisi järele ka kehvemapalgalisi sektoreid ja need, kes konkurentsis püsida ei suuda, peavad kas pillid kotti panema või suunduma uutele, kasumlikumatele jahimaadele.

Tõestusest, et nii- või teistsugust tööjõudu pole võimalik Eestist palgata, pole praegu loobuda kavas. Ometi võiks ajalukku saata sellegi. Sellise nõude kehtimine annab küll tegevust ja toimetamist kõigile teemaga seotud ametnikele, aga tööandjale tähendab see vaid tüütut bürokraatiat ja ajaraiskamist – aega aga võiks ettevõtja kasutada ikka oma põhitegevuse ja suurema lisandväärtuse loomiseks, mitte bürokraatlikuks sehkendamiseks. Samamoodi võiks loobuda ka seadusega paika pandud miinimumpalgast.

Turg teab kõige paremini, mis see või teine töö väärt on.