Valitsus valmistub vananemiseks

Äripäev toetab valitsuse otsust pöörata pensioni I samba suurus tulevikus sõltuma sissetuleku kõrval tööstaažist. Oleme ka varem seda ideed juhtkirjas toetanud ning siis saanud külge vasakpoolsete sildi, sest taoline muudatus suurendab pensionisüsteemi solidaarsust.Näiteks Reformierakond on seda muudatust kritiseerinud, väites, et I samba lahti sidumine sissetulekust on kahjulik kvalifitseeritud ja haritud töötajatele.

„Pension ei hakka enam sõltuma makstud sotsiaalmaksust ja need, kes on pingutanud ja õppinud rohkem, hakkavad saama samasugust abiraha kui miinimumpalgaga koristaja,“ vahendas reedene Postimees Reformierakonna aseesimehe Jürgen Ligi sotsiaalmeedias tehtud postitust. Ligi viitab ka sellele, et muudatus võib soosida ümbrikupalkade maksmist, sest pensioniarvestuses ei oma ametliku sissetuleku suurus enam nii suurt tähtsust.

Ümbrikupalkade atraktiivsemaks muutumine töövõtja silmis on tehtava muudatuse üks oluline vastuargument. Samas tuleb arvestada, et tegemist on I sambaga, aga tulevane pension sõltub ka II ja soovi korral III sambast. Kui selle muudatuse tulemusena peaks keegi asuma oma tegelikku sissetulekut varjama, siis ta vähendab enda II samba makseid. Me ei usu, et see seos pensionisüsteemi ja ümbrikupalkade vahel on nii otsene ehk otsus ühes või teises suunas mõjutaks oluliselt inimeste käitumist.

Toimetus pole aga nõus Jürgen Ligi väitega, justkui haritumad töötajad kaotavad ning vähemharitud võidavad.

Kui Eestis pandi paika praeguse pensionisüsteemi põhimõtted, siis olid erinevad parteid ühel meelel, et pension peab sõltuma töötasust. Selle põhimõtte puhul jäeti aga arvestamata, et tööjõuturul tekivad paratamatult erinevate elualade vahel palgakäärid, mis kanduvad edasi vanaduspõlve.

Ei ole õige väita, et madalamat palka saavad inimesed on kõik selles ise süüdi ning seetõttu on nende väiksem pension põhjendatud. Näiteks haridus- ja meditsiinitöötajate palk sõltub maksutuludest ja on seetõttu suhteliselt madal. Paraku on ka nende ameti esindajate pension tulevikus väiksem. Samas on vale väita, et õpetajad oleksid kehvemini haritud.

Teiseks suurendab pensionilõhet periood, kui inimene on töötu või kui ollakse tööturult eemal näiteks väikeste laste või erivajadusega laste kasvatamise tõttu.

Kui olemasolevaid reegleid ei muudaks, siis tulevikus see probleem süveneb ning tööturul valitsev ebaõiglus kandub edasi pensionitesse. Lisaks jääb töökäsi vähemaks ehk tuleb hakata tõstma nii töövõtjate kui tööandjate maksukoormust.

I samba reegleid muutes me suurendame pensionisüsteemi solidaarsust, kuid tuleb saada ka aru muudatuste põhjustest. Ühiskonna vananedes muutub pensionisüsteemi ülevalpidamine riigi jaoks üha kulukamaks ja tuleb otsida võimalusi, et tulevikus ei peaks maksukoormust suurendades hakkama toestama kokkuvajuvat I sammast.

Seetõttu ongi mõistlik põhimõte, et esimese sambaga tagab riik tulevastele pensionäridele minimaalse sissetuleku (selle suurus sõltub vaid osaliselt inimese palgast). Teine ja ka kolmas pensionisammas oleks aga otseselt seotud inimese sissetuleku ja investeerimiskäitumisega. Kõik see, mis jääb miinimumtasemest ülespoole, kujuneb iga inimese enda otsuste tulemusena.