Kes kardab ettevõtte tulumaksu?

Keskerakond on vaikselt taas lauale tõstnud ettevõtte tulumaksu taastamise teema. Ettevõtete tulumaksu nähakse ühe võimaliku katteallikana varakult käivitunud valimiskampaanias välja lubatud pensionitõusule.

Äripäev leiab, et ettevõtte tulumaksu taastamist võiks kaaluda üksnes juhul, kui sellega koos alandataks tööjõumakse.

2000. aasta algul kaotati peamiselt Reformierakonna initsiatiivil Eestis tulumaks ettevõtetesse reinvesteeritud kasumilt. See oli erakonna üks peamine valimislubadus 1999. aasta parlamendivalimistel.

Selle maksuvabastuse eesmärk oli soodustada investeeringuid ning ärgitada ettevõtjaid panustama kasumi välja võtmise asemel rohkem ettevõtete arengusse ja kasvu. See idee oli omas ajas innovatiivne ning aitas kaasa Eesti majandusvõimsuse kasvule.

Tänaseks on olud aga muutunud ning on põhjust üle vaadata, kas maksuvabastus ikka teenib oma algset eesmärki. Kui sajandi algul oli ehk põhjust soosida ettevõtete kasvu ning investeeringuid taristusse ja tootmisvahenditesse, siis mida aeg edasi, seda olulisemaks muutuvad investeeringud inimestesse.

Tulevik on betooni ja terase asemel teadmismahukate sektorite päralt, kus olulist lisandväärtust loovad teadus- ja arendustöö ning kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid. Inimesed, kelle koolitamine nõuab aega ja raha ning kes soovivad ka kõrgemat töötasu.

Kõrgem töötasu töötajatele tähendab ettevõtjale aga suuremat kulu tööjõumaksudele. Tööjõumaksudele, mis Eests ei ole erinevalt ettevõtte tulumaksust sugugi mitte Euroopa madalamas, vaid hoopis kõrgemas otsas ning mille alandamist on Eestile soovitanud isegi Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD).

Vaadates tööjõumaksude koormuse jaotumist Eestis, torkab silma ettevõtete kõrge sotsiaalmaksukoormus, mis muudab keeruliseks palkade tõstmise ja uute hästi tasustatud töökohtade loomise.

Sotsiaalmaksu langetamine ettevõtete tulumaksu tõstmise arvelt võib seega tänastes oludes olla Eesti majanduse arengu seisukohalt õige samm. Ettevõtete jagamata kasumi saab investeerida töötajate palkadesse, selle asemel, et sellega lihtsalt bilanssi paisutada või laenu vormis välismaistesse emafirmadesse viia. Ehk väheneks selle tulemusena ka sotsiaalmaksust kõrvalehiilimine OÜtamise vormis. Raha jääb Eestisse, inimeste sissetulekud suurenevad ning ettevõtted saavad luua uusi hästitasustatud töökohti, Eesti majanduse konkurentsivõime paraneb.

Ettevõtete tulumaksust vabastamine on Euroopas pigem erandlik. Kindlasti ei maksa ka Eestis ettevõtte tulumaksu karta, kui see aitab parandada meie ettevõtluskeskkonna tervist ja tõsta konkurentsivõimet. Kui see on vajalik aga üksnes selleks, et tõsta hüppeliselt pensione ning kindlustada endale tuleva aasta valimistel pensionäride hääled, on see lubamatu.

Maksude teema on 2019. aasta parlamendivalimiste eel selgelt poliitikute töölauale tõusnud ning Äripäev loodab, et debatt kujuneb sisukaks aruteluks Eesti majanduse konkurentsivõime teemal.