Danske võiks enne lahkumist toa korda teha

Danske pank kavatseb oma eile tehtud avalduse kohaselt edaspidi keskenduda Põhjamaade klientidele ning tõmbub järk-järgult Balti riikidest välja. Panga ärimahud Baltikumis vähenevad ning uusi kliente juurde ei võeta.

Danske on Nordea ja DnB kõrval juba kolmas Skandinaavia pank, mis Balti riikidest oma tegevust välja tõmbama valmistub, kuid Äripäeva hinnangul ei mõjuta see oluliselt konkurentsi Eesti finantsteenuste turul ja näitab pigem panga muutunud riskihinnangut siinsel turul tegutsemisele.

Kuigi pank ise kinnitab, et otsus ei ole kuidagi seotud Eesti filiaalis toimuva rahapesukahtlustuse uurimisega, viitab lahkumise ajastus siiski soovile see ebameeldiv juhtum selja taha jätta ning loobuda siinsel turul määritud maine puhastamisega kaasnevast aja- ja rahakulust.

Arvestades, et Danske Eesti kontori klientide hoiused ja käive jätkasid ka eelmisel aastal vähenemist, leiti ilmselt, et mäng ei vääri küünlaid. Suurim osa panga Eesti filiaali tulust tuli ju just kurikuulsast mitteresidentide osakonnast, kuhu kuulusid arvatavalt rahapesuga tegelenud ettevõtted.

Pank lõpetabki nüüdsest äritegevuse olemasolevate ning uute kohalikele ettevõtete ja eraklientidega, kuid jätkab neile igapäevaste teenuste osutamist „kuni järgmiste teadeteni“. Kliente lubatakse teavitada mitte vähem kui 60 päeva enne muudatuste jõustumist.

Äripäevaga rääkinud ekspertide hinnangul Danske väljatõmbumine Eesti pangandusturgu oluliselt ei mõjuta. Danske turuosa ettevõtete laenuturul on alla 10%, teised turuosalised võtavad kliendid aja jooksul üle.

Pangandusturu uustulnuk Coop Pank rõõmustaski uute võimalike klientide üle. „Kõik tänased Danske kliendid on meie juures oodatud,“ kinnitas Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink. Kuigi Danske lahkumine vähendab konkurentsi, jääb Eestisse siiski 8 krediidiasutust ja 7 väliskrediidiasutuse filiaali, mille vahel klient valida saab.

Sarnaselt klientidele on ka panga töötajatel põhjust lähiajal uut kohta otsima asuda. Paljud neist on seda juba teinud. Mõned nädalad tagasi teatas oma lahkumisest Danske Banki ettevõtete panganduse direktor Tõnu Vanajuur. 15 aastat Danskes töötanud Vanajuur oli Danske panga Eesti filiaali panga välisklientide osakonna juht ajal, mil Danskes pesti raha.

Hiljuti lahkus ametist ka Danske emapanga äripanganduse juht Lars Morch, kes vastutas panga Baltikumi tegevuse eest alates 2012.

Viimastel aastatel tõhustunud terrorismivastane võitlus ning rahapesu tõkestamise reeglid panevad pankadele senisest suuremad kohustused ja vastutuse ning sunnivad pankasid riskide suurust ja tasuvust ümber hindama.

Eestis korra juba näppe kõrvetanud Danske lahkumist oli seetõttu ette näha. Siiski oleks kui mitte rahaliselt, siis kindlasti suhtekorralduslikult tasuvam olnud enne tulede kustutamist Aseri pesumasina poolt ära määritud tuba ära koristada. Praegune lahkumise ajastus jätab pisut põgenemise mulje.