Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Millal tuleb Eestis pangajooks?

    2007. aasta veebruaris puhkes Lätis nn valuutapaanika, kui ühel nädalavahetusel otsustasid devalveerimishirmus inimesed ühtäkki oma lattides säästud teistesse valuutadesse vahetada.

    Valuutavahetuspunkte ümbritsesid järjekorrad ning raha sai otsa, mis justkui isetäituva ennustusena mõjus hirmude kinnitusena. Hiljem selgus küll, et tegu oli „õnnestunud” plaanilise paanikaga, mida levitati SMSde teel ning millega väikesulid püüdsid teenida vaheltkasu, kasutades ära hetkeolukorda ja mängides inimeste psühholoogial.
    Sama aasta novembris kordus paanika, küll väiksemas mõõdus, ka Eestis. Tõsi, peamiselt venekeelne elanikkond vahetas novembri viimase nädalavahetusega devalveerimishirmus üle 30 miljoni krooni enamasti eurodeks. Ka selle taga oli hüpoteetiline arutelu devalveerimise üle portaalis, mille autorid ajasid ise aktiivselt valuutavahendusäri ja tegelesid klientide investeeringute vahendamisega maailma aktsiaturgudel.
    Nädalavahetusel algas Lätis pangajooks, kui peamiselt sotsiaalmeedias levinud hirmujutud ajasid isegi öösel inimesi Swedbanki rahaautomaatidest raha välja võtma. Kuna aga klientide tulva polnud võimalik ette näha, sai sularaha automaatides lihtsalt otsa, mis omakorda taaskord kinnitas levitatud hirme. Kuigi nii pank, kohalik finantsinspektsioon kui ka isegi Rootsist kinnitati, et paanikaks pole põhjust. Tõsi, lätlaste hirm on mõistetav, kuna alles mõne aasta eest võttis riik üle pankrotistuva Parexi ja paari nädala eest läks likvideerimisele Snorase tütar Krajbanka. Seejuures viimasest jagati raha esialgu vaid 50 lati kaupa.
    Kas hirmudel on alust, selgub ehk hiljem, kuid ilmekas näide on see ka Eestile. Sest hirmud euro ja pankade saatuse üle on teravad ka meil ning kui paralleel vähegi peab, võib sarnane pangajooksu stsenaarium täiesti vabalt korduda ka Eestis. Vaid usk, et seda kindlasti ei tule, ei aita paanikat kuidagi ennetada. Seda enam, et mõnes tõlgenduses on kullapalavik juba käes.
     
    Autor: Harry Tuul, Harry Tuul
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Poolaasta maksutulu kasvas 16%
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
Välisturistid kulutasid Eestis rohkem kui eestlased välismaal
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.