- OMX Baltic−0,08%320,98
- OMX Riga1,37%1 000,69
- OMX Tallinn−0,15%2 261
- OMX Vilnius0,16%1 504,53
- S&P 5000,6%7 722,6
- DOW 300,03%52 377,57
- Nasdaq 1,18%26 477,81
- FTSE 100−0,34%10 650,28
- Nikkei 2251,08%63 954,19
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%89,61
- OMX Baltic−0,08%320,98
- OMX Riga1,37%1 000,69
- OMX Tallinn−0,15%2 261
- OMX Vilnius0,16%1 504,53
- S&P 5000,6%7 722,6
- DOW 300,03%52 377,57
- Nasdaq 1,18%26 477,81
- FTSE 100−0,34%10 650,28
- Nikkei 2251,08%63 954,19
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%89,61
Eesti vesinikuäri otsib püsivaid tarbijaid
Äripäeva raadio saates „Cleantech“ rääkisid PowerUP Energy Technologiesi juht Ivar Kruusenberg ja Alexela jätkusuutlike kütuste arendusprojektide juht Artur Dianov, et vesiniku võimalusi tuleb vaadata sõiduautodest kaugemale. Kasutuskohti nähakse kaitsevaldkonnas, varutoites, merenduses ja keemiatööstuses. Igaühe puhul tuleb lahendada küsimus, kes kütust vajab, kuidas see temani jõuab ja millise mahu juures tasub kogu ahel ära.
Peatükid
Loe AI kokkuvõtet
Eesti vesinikuäri peamine kitsaskoht pole tootmine, vaid püsivate ja piisava mahuga tarbijate leidmine, ütlesid PowerUP Energy Technologiesi juht Ivar Kruusenberg ja Alexela arendusjuht Artur Dianov. Vesinikule nähakse kasutust kaitsevaldkonnas, varutoites, merenduses ja tööstuses. Kruusenberg tõi näiteks Ukraina rinde ja varutoite, Dianov rõhutas, et Eestis on taristu olemas, kuid hinna ja äri mõte toovad alles suuremad ning stabiilsed kasutusmahud.
Dianov sõnastas peamise ülesande nii: „Kõige raskem selle võrrandi lahendamise juures on leida tarbija, kes on stabiilne, kes tahab seda kasutada.“
Ukraina rindel loevad müra ja kütusevarustus
Kruusenbergi sõnul on PowerUPi vesinikugeneraatorid olnud Ukraina rindel kasutusel üle aasta. Drooniüksused vajavad elektrit akude laadimiseks, arvutite ja kuvarite töös hoidmiseks. Sellise tarbimise katmiseks piisab tema kirjelduse järgi sageli ühekilovatisest generaatorist, mille abil laadida telefone ja arvuteid.
Sellist lahendust saab väiksema müra ja soojusjälje tõttu kasutada paremini lahinguväljal kui diiselgeneraatorit.
Seadme kõrval tuleb lahendada kütusevarustus. PowerUP aitab kasutajaid vesinikutarnijatega kokku viia ning Kruusenbergi kirjeldatud Ukraina klientidel pole vesiniku hankimine probleemiks kujunenud. Kütust saadakse kohalikelt tootjatelt, tarnitakse suuremates balloonides ja täidetakse ümber väiksematesse.
Vesiniku kasutuselevõtt muudab ka senist logistikat. Kaitseväed on Kruusenbergi sõnul harjunud kasutama eeskätt diislit ja lennukikütust. Uute energialahenduste lisamine vajab seetõttu aega ka siis, kui neile on olemas selge kasutuskoht.
Eestis on tootmine ja tankimine juba ühendatud
Dianov kirjeldas Alexela ja Utilitase grupi ettevõtete koostöös toimivat ahelat, kuhu kuuluvad Väo vesiniku tootmiskompleks ja sealsed tankimisvõimalused ning Peterburi tee kõrgsurvetankla. Saates kinnitas ta, et Eestis saab vesinikusõidukeid tankida kahes kohas, ning lisas, et olemas on ka mobiilseid lahendusi.
Tema hinnangul annab sellise ahela käitamine teadmisi, mida ainult tehnoloogia võimalusi või maksumust arutades ei saa. Dianov ütles: „Praktikutena me saame nüüd öelda, kuidas see asi päriselt toimub.“
Kruusenbergi hinnangul ületab Eesti vesiniku tootmisvõimekus praegust tarbimist. Tänavatel nähtavate vesinikutaksode tarbimine moodustab sellest väikese osa. Seetõttu on oluline leida kasutajaid, kelle vajadus oleks senisest suurem ja järjepidevam.
Dianovi sõnul kipub avalik arutelu keskenduma investeeringu suurusele. Tema tõstaks esile tarbimise kasvatamise: tootmise ja tankla rajamist peab ta kogu ülesande lihtsamaks osaks. Keerulisem on leida kliendid, kes uut kütust püsivalt kasutaksid. Just suuremas tarbimismahus näeb ta võimalust ka lõpphinda vähendada.
Hetkel kuum
Vesiniku suurem turg võib tekkida teiste kütuste kaudu
Dianov peab transpordi kõrval oluliseks tööstust. Tema sõnul jäävad vesinikust rääkides sageli tähelepanuta võimalused kasutada seda teiste toodete valmistamiseks. Ta tõi näiteks biogaasijaamad, kus tekib biometaani kõrval süsinikdioksiid, mida saaks vesinikuga ühendades väärindada uuteks kütusteks.
Ühe võimalusena näeb ta metanooli tootmist ning selle kasutamist muu hulgas merenduses. Nii ei peaks lõpptarbija tingimata kasutama puhast vesinikku: see oleks sisend teise kütuse tootmiseks. Dianov peab rohemetanooli tootmist Eestis teostatavaks, kuid rõhutab projektide suuruse, toorme olemasolu ja turu tähtsust.
Ta tõi esile ka e-metaani. Kui tulevikus tekiks kasutada ülejäävat elektrit, saaks vesinikust ja süsinikdioksiidist toota kütust, mida oleks võimalik rakendada olemasolevas taristus. See on tema kirjeldatud arendusvõimalus, mille majanduslik mõte sõltub nii sisenditest kui ka tarbijast.
Dianov märkis: „Me kipume ära unustama olemasolevate taristute võimalusi ja potentsiaale.“ Tema hinnangul tasub uute investeeringute kõrval vaadata, kuidas kasutada juba ehitatud taristut ja Eestis kättesaadavat toorainet.
Hind sõltub mahust ja esimestest kasutajatest
Dianov möönab, et vesinikutehnoloogia hinnad tunduvad praegu kõrged. Tema hinnangul tuleb neid vaadata ka õppimise ja kogemuse saamise kuluna: esimesed lahendused aitavad tehnoloogiat tundma õppida ning järgmisi kasutuskohti ette valmistada.
Hinnast rääkides tõi ta näiteks ühe Hiiumaa ja mandri vahel sõitva praami kütusevajaduse. Sellise tarbimismahu juures on tema sõnul võimalik jõuda diisliga võrreldava kütusekuluni. Võrdluse täpseid hindu, investeeringukulude arvestust ega toetuste mõju ta saates ei avanud.
Riigi võimalikku rolli selgitades tõi Dianov paralleeli biometaaniga. Esimesi tanklaid ja biometaani kasutavate busside turuletulekut toetati, hiljem on saanud rajada tanklaid ka ilma toetuseta. Alexela viimaste biometaanitanklate kohta ütles ta: „Kõik need viimased tanklad, mida me oleme ehitanud, on toetustevabad.“
Dianovi hinnangul võiks samasugune lähenemine aidata turule ka teisi jätkusuutlikke kütuseid. Esimeste tootjate ja kasutajate toetamine annaks võimaluse kogu ahelal tööle hakata ning kogemuse ja tarbimismahu kasvades äriliselt edasi areneda. Biometaani kogemust esitas ta võimaliku arenguteena ka vesinikule.
Akul ja vesinikul on erinevad kasutuskohad
Kruusenberg rõhutas, et elektrit on kõige otstarbekam kasutada võimaluse korral otse. Ka akudesse salvestamisel on energiakaod väiksemad kui elektri vesinikuks muundamisel. Vesiniku rolli näeb ta rakendustes, kus on vaja kütust ja akulahendus ei sobi.
PowerUP ühendab need tehnoloogiad oma generaatorites. Kruusenberg võttis lähenemise kokku sõnadega: „PowerUPis tulevik on hübriidne.“
Dianov käsitleb samuti akusid, vesinikku ja teisi kütuseid eri vajadusi katvate lahendustena. Akude tugevusena tõi ta välja lühiajalise salvestamise, teisi võimalusi tuleb tema hinnangul vaadata pikemaajalise energiavajaduse ja varustuskindluse juures.
Praktilise näitena rääkis ta Alexela tanklate varutoitest. Ettevõte on paigaldanud generaatorid ka osasse tanklatesse, mis ei kuulu elutähtsat teenust osutavate tanklate hulka. Praegu töötavad need diisliga. Aku, vesiniku ja teiste kütuste ühendamist kirjeldas ta võimalusena, mida võiks edaspidi kaaluda.
PowerUP näeb lähiaja kasutusvõimalusi muu hulgas varjendite ja kortermajade varutoites. Kruusenberg tõi näiteks küttesüsteemide tsirkulatsioonipumbad, mille töös hoidmiseks võib tema sõnul piisata umbes kilovatisest generaatorist. Järgmisel aastal soovib ettevõte pakkuda varutoitelahendusi kortermajadele Baltikumis ja Põhjamaades.
Eesti kasu on kohalik kütus ja uued oskused
Kohalik tootmine on mõlema ettevõtja jaoks vesiniku oluline argument. Kruusenberg peab võimalust kütust kasutuskoha lähedal toota väärtuslikuks nii kaitsevaldkonnas kui ka kriitilise taristu varustamisel. Dianov seob kohaliku toorme kasutamise energiajulgeoleku ja majandusliku kasuga.
Samas eristab Dianov fossiilsetest allikatest toodetud vesinikku taastuvenergia abil toodetavast. Tema hinnangul võib odava fossiilse vesiniku puhul olla mõistlikum import või tootmine metaanist, Eestis toodetud rohevesiniku puhul tuleb aga hinnata kohalikke ressursse ja kogu tarneahelat.
Dianovi jaoks on seniste projektide väärtus ka teadmistes. Tootmise ja tankimise käigus saadud praktiline kogemus aitab kasvatada insenerioskusi ning ette valmistada järgmisi lahendusi. Ta peab oluliseks alustada olemasolevatest kohalikest ressurssidest ja kasutusvajadustest, et tootmine, taristu ja tarbimine areneksid koos.
Saadet juhtis Mart Valner.
Seotud lood
Hetkel kuum
Suur kaart eestlaste arendustest Riias
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
5
Suur kaart eestlaste arendustest Riias
Viimased uudised
Märkimisperiood kestab 9. novembrini
Tagasi Äripäeva esilehele