Artikkel
  • Kogenud klienditeeninduse spetsialist: 20 aastat pole ükski tööpäev igav olnud

    Sille töötab Elisa Kuressaare esinduse vanemana ja leiab oma töös iga päev midagi uut ja huvitavatFoto: Elisa Eesti

    Peaaegu kaks aastakümmet Elisas töötanud Sille Mai rutiini ei tunne ning leiab Kuressaare esinduse vanema ametis iga päev midagi, millest õppida.

    Sille Mai on põline saarlane ning ehe näide sellest, et karjääri ei tehta ainult pealinnas, vaid ka armas kodusaar pakub selleks häid võimalusi. See, et talle tema tänane töö Elisa Kuressaare esinduse vanemana meeldib, paistab kaugele välja. Ja nii juba aastaid.
    „Õppisin kunagi IT-d ning töötasin mõnda aega turismisektoris. Siis aga helistati mulle tollasest Mobinestist, mis on tänase Elisa eelkäija. Mul oli CV portaali üles jäänud ja tegelikult ma sel hetkel üldse tööd ei otsinudki. Mind kutsuti esindusse müügispetsialistiks ja otsustasin proovida.“ Kuigi ettevõtte nimi on paar korda muutunud, siis Sille on paika jäänud. Miks? Tema sõnul on inimesed nii erinevad, kes otsib järjepidevalt uut karjääriredeli pulka, kes iga päev midagi uut. Aastate jooksul on Sille Mai töötanud müügispetsialistina ning kasvanud esinduse vanemaks. Täna on tema rolli nii klientide abistamine kui ka esinduse töö korraldamine. Ta vastutab näiteks selle eest, et kaup oleks tellitud ja ka kõik muu esinduses toimiks.
    Pidevalt uued ja põnevad hüpped
    „Mu töö pakub nii palju arenemisvõimalusi ja mulle on oluline, et igav ei hakkaks. See, millise peadpööritava kiirusega kõik telekommunikatsioonis ja just Elisas muutub, on nii põnev. Alguses müüsime klientidele ainult kõnepakette, siis internetti, seejärel TV-teenuseid. Ikka ja jälle tuleb uus hüpe, kohaneme ja toimetame täistuuridel edasi.“ Ta muigab, et tema praeguse töö sobivus on sõna otseses mõttes tähtedes kirjas. „Mõned aastad tagasi tegin karjäärisobivustesti, kus pidi vastama hulgale küsimustele. Tulemusi vaadates tõdes testi hindaja, et mu ametikoht passib mulle nagu valatult.“
    Samas tunnistab naine, et ta teab ka, mis tunne on, kui töö ei motiveeri. „Kunagi töötasin lühikest aega ühes elektroonikaseadmete tööstuses. Seal tundsin küll, et see töö on minu jaoks väga nüri ja mingit edasiarengut ei toimu.“
    Kliendid kõnetavad ka lõunal ja üritustel
    Väikese koha võlu on see, et paljud kliendid on aastate jooksul headeks tuttavateks saanud. „Minu mõtteviis on, et töötan klientidega alati selle nimel, et leiaksin neile käigu pealt parima lahenduse.“
    Sille Mai selgitab, et heade ja püsivate kliendisuhete tõttu tullakse temalt vahel ka töövälisel ajal nõu küsima. „On üsna tavaline, et kui abikaasaga kuskil üritusel oleme ja ma vahepeal „ära kaon“, siis mees jälle küsib, et kus ma nii kaua olin. Mina olen aga selle ajaga juba kolme kliendiga suhelnud ja neid nõustanud.“ Sille Mai sõnul ongi üks suur töö pluss see, et ta saab inimestega suhelda ja neid abistada. „Paljud kliendid on väga lojaalsed. Isegi kui nad on näiteks töökoha tõttu pidanud operaatorit vahetama, siis telefoni tulevad ikka minu juurde ostma. See usaldus on väga vahva ja ma olen tänulik.“
    Kuigi esinduse töö on seotud füüsilise kohalolekuga, siis 2020. aasta koroonakeva­del sai Sille Mai ka kaugtööd proovida. „Varem mõtlesime, et me küll enda tiimiga ei saa kodukontoris töötada. Aga näe, saime küll. See oli tollel hetkel väga hea võimalus ja ettevõte korraldas kõik nii sujuvalt ära. Teenindasime siis kliente elektrooniliste kanalite kaudu. Paljud asjad saabki täna juba meil veebi-chat’i või vestlusrobot Annika abil ära teha, aga mulle meeldib inimestega leti ääres kohtuda,“ ütleb Sille Mai ning lisab, et paindlikkust lisab tema töösse kodukontori asemel näiteks töögraafikute koostamises kaasa rääkimine.
    Lõpetuseks aga soovitab Sille Mai igaühel enda jaoks läbi mõelda, mis neil tegelikult silma särama paneb. „Kui tunned, et töö on mitmekesine ja põnev, siis on lihtne 5, 10 või 20 aastat ühes ettevõttes töötada, ilma et manduks. Aga ainult siis, kui igav ei hakka! Elisas pole ma igavust veel kordagi tundnud.“
    Jaga lugu:
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Poolaasta maksutulu kasvas 16%
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
Välisturistid kulutasid Eestis rohkem kui eestlased välismaal
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.