• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Segadus kapitali suurendamisega

    Ettevõtjates tekitab segadust äriseadustiku § 341 lõige 4 oma kategoorilise keeluga, mis kõlab järgmiselt: «Aktsiakapitali suurendamise otsust ei või vastu võtta enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist.» Muuseas, osaühingu osakapitali suurendamise kohta käivas äriseadustiku § 192 tekstis sellist kategoorilist keeldu ei ole.
    Aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmisest sõltuvusse seadmine on näilises vastuolus seadustiku § 343, rakendusliku osa § 506 lõike 2 ja § 509 lõike 2 sätetega. Tuletan meelde, et § 343 käsitleb äriregistri kande tegemist. Õnneks aga ütleb äriseadustiku § 506 lõige 2, et enne 1995. aasta 1. septembrit asutatud äriühingute suhtes ei kohaldata nende äriregistrisse kandmiseni tervet rida paragrahve ja nende seas on ka § 343 (aktsiaseltsi osas) ja § 196 (osaühingu osas). Seega võivad need aktsiaseltsid või osaühingud, kes tahavad oma aktsia- või osakapitali suurendamise teel kooskõlla viia äriseadustiku § 519 lõige 1 ettenähtud osa või aktsiakapitali määradega, seda rahumeeli teha äriseadustikus ettenähtud tingimustel, kuid peavad meeles pidama, et nii osa- kui aktsiakapitali suurendamisele peab eelnema põhikirja muutmine, kui ilma selleta pole võimalik kapitali suurendada, st vana põhikiri seda ei võimalda. Ometi jääb ka pärast eelnevat arutlust kestma vastuolu äriseadustiku § 341 lõige 4 ja § 506 lõige 2 vahel, sest viimasest tuleneb, et § 341 sätteid siiski kohaldatakse ka enne 1995. aasta 1. septembrit asutatud äriühingute suhtes.
    Lahendus võiks peituda jällegi äriseadustikku vastava muudatuse tegemises, mis peaks lihtsalt § 341 lõige 4 tühistama, ja aktsiakapitali suurendamisel tuleks kuni aktsiaühingu äriregistrisse ümberregistreerimiseni kanda ta Eesti vabariikliku ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registrisse, millega olekski kõrvaldatud eelnimetatud formaaljuriidiline takistus äri- ja majandustegevuse praktilisel jätkamisel.
    Lõpuks veel meeldetuletus ja hoiatus neile ettevõtjatele ja äriühingutele, kes tegutsevad juba enne 1. septembrit 1995. Äriseadustiku § 513 kohaselt tunnistatakse nende ettevõtjate, kes ei ole 1997. aasta 1. septembriks ettevõtjana äriregistrisse kantud või seaduses sätestatud viisil ümber kujundatud, tegevus lõppenuks. Äriseadustiku § 511 kohaselt kantakse enne 1995. aasta 1. septembrit asutatud ja ettevõtteregistris registreeritud ettevõtjad äriregistrisse nende avalduse põhjal. Ja äriseadustiku § 539 lõige 2 kohaselt on nende ettevõtete kandmine äriregistrisse kuni 1. septembrini 1996 riigilõivuvaba. Paras aeg alustada firma ümberregistreerimist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).