Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väljajääjad teevad panuse Euroopa Liidule
Eesti, ekskommunistlike riikide majanduslike ja poliitiliste reformide teerajaja, on jõudnud järeldusele, et Euroopa Liit, mitte NATO, on peamine eesmärk lääne toetusel oma julgeoleku kindlustamisel, kirjutab Briti majandusleht Financial Times päev pärast Bill Clintoni kõnet Detroidis, kus Ameerika president nimetas NATO laiendamise tähtajana 1999. aastat.
ELi ja NATOga liitumine on Eesti jaoks alati olnud «paralleelsed prioriteedid», tsiteerib FT peaminister Tiit Vähit, kuid Washingtoni sõnum, et Balti riigid ei ole esimeste liitujate hulgas, on selge juba mõnda aega.
Julgeolekukaalutlused, mis tõkestavad teed NATOsse, ei tohiks tumestada Eesti väljavaateid saada ELi liikmeks, ehkki mõningaid kõhklusi tekitab Saksamaa soov sidemeid Venemaaga tugevdada.
Ka välisminister Siim Kallas on lehele väitnud, et teel Euroopa Liitu peaks olema vähem tõkkeid kui teel NATOsse. Eesti on kodutöö täitnud, lõpetades põllumajanduse toetamise ning lähendanud oma institutsioone ELi normidele. Suur pettumus oleks, kui üksnes poliitilistel kaalutlustel tagasihoidlikumate näitajatega riike Eestile eelistataks.
Märkimist leiavad ka kaitseminister Andrus Ööveli jõupingutused NATOga sidemete tihendamisel. Eesti ei kavatse olla vaid julgeoleku «tarbija», vaid peab aitama seda ka teiste jaoks luua.
Idabloki riikide võidujooks Euroopa julgeoleku- ja majandusstruktuuridesse, millele Clintoni esinemine uut hoogu andis, ei käi ainult lootusrikaste kandidaatide vahel. Võidujooks käib ka esimeses voorus väljajääjate vahel.
FT kirjutab, et läinud nädalal Brüsselis viibinud Leedu president Algirdas Brazauskas rõhutas, et kõigil NATOsse pürgivatel riikidel peavad olema selleks võrdsed väljavaated.
Leedut on ärevaks teinud seisukohad, et Eesti tuleks julgeolekukaalutlustel ELi vastu võtta esimeste hulgas, mida on kõige tugevamalt rõhutanud Kanada Rand Corporationi analüütikud. Brazauskase sõnul tuleb Balti riigid vastu võtta koos, ehkki president möönis, et Leedu tee ELi on mõnevõrra pikem. FT-ÄP