5. november 1997
Jaga lugu:

Lühiuudised

Rahandusminister Mart Opmann kritiseeris eile riigikogus esinedes tollide võimalikku kehtestamist põllumajandussaadustele ja kinnitas, et need ei parandaks ka väliskaubandusbilanssi.

«Kui härra Tammsaar (riigikogu liige Tiit Tammsaar -- toim.) viitas eelmine kord tollitariifide kehtestamisele kui võimalusele Eesti väliskaubanduse bilanssi tasakaalustada, siis sellega ma nõus olla ei saa,» ütles Opmann.

Opmann meenutas hiljutisi sündmusi T?ehhis, kus valitsus läks sellisel viisil jooksevkonto defitsiidi vähendamisele. «See kujunes välismaailmale signaaliks vahendite väljatõmbamiseks T?ehhist ning viis kiirele T?ehhi krooni devalveerimisele.» BNS

Tallinki kaubamärgi all Tallinna ja Helsingi vahel laevaliiklust korraldav Hansatee oli ka oktoobris 174 967 laevareisijaga sel liinil turuliider.

Tallinna Sadama teatel on Hansatee kümne kuuga teenindanud 1,6 miljonit reisijat, mis moodustab 39% sadamat läbinud reisijatest.

Silja Line teenindas oktoobris 78 145 ja TH Ferries 46 220 reisijat. Viking Line'i ja Eestin Linjate laevadega reisis samal ajal vastavalt 46 119 ning 31 050 inimest.

Tallinna-Stockholmi liini operaatorfirma E-Liini AS teenindas oktoobris 25 324 ning kümne kuuga kokku 265 004 reisijat.

Kokku läbis oktoobris Tallinna sadamat üle 400 000 reisija, neist 311 000 reisisadama kaudu.

Kümne kuuga on Tallinna sadama kaudu reisinud üle nelja miljoni inimese, mis on 363 291 võrra enam kui mullu samal ajal. BNS

Laupäevani kestab Suure-Jaanis esimene üle-eestiline riigimetsast ülestöötatud metsamaterjali müük, teatas keskkonnaministeerium.

Kokku müüb riik Suure-Jaanis 400 000 tihumeetrit männi-, kuuse-, kase- ja haavapalki ning paberipuud. 65 protsenti sellest läheb müüki kasvava metsana ning ülejäänud metsamaterjalina.

Eesti metsaarenguprogrammi koordinaatori Aigar Kallase sõnul selgitatakse laada käigus klientide vajadused.

Kallase sõnul on Suure-Jaani metsamüügilaadal ostuhuvi suur ja juba esimesel päeval pidasid müüjad läbirääkimisi tosina ostjaga.

Lõplikud ostupakkumused selguvad 12. novembril, pärast keskonnaministeeriumi metsamüügikomisjoni otsuse avaldamist. BNS

ASi Merko Ehitus kontserni üheksa kuu netokäive oli 355 miljonit ja puhaskasum 16,3 miljonit krooni.

Konsolideeritud tulemuste järgi on netokäibe 340miljonilisest aastaprognoosist täidetud 104 protsenti ja puhaskasumi 17 miljoni kroonilisest aastaprognoosist 96 protsenti, ütles Merko finantsdirektor Ülo Metsaots.

Arvestades üheksa kuu majandustulemusi, kinnitas ASi Merko Ehitus juhatus kontserni uueks puhaskasumi prognoosiks 25 miljonit ja käibeprognoosiks 510 miljonit krooni.

Merko Ehituse kontserni kuuluvad AS Merko Ehitus ning sajaprotsendilise osalusega tütarettevõtted AS Gustaf, Eesti Ehitusekspordi AS ja AS Merko Kinnisvara.

Lisaks kuuluvad Merko Ehituse kontserni alates kolmandast kvartalist 50protsendilise osalusega sidusettevõtted Normanni Linnagrupi AS ja SIA MERKS Lätis. BNS

EVEA Panga uus peahoone valmib jaanipäevaks, ütles panga avalike suhete ning turundusosakonna juhataja Gennadi Gramberg.

Panga peahoonet ehitab AS Kolle, kes võitis panga korraldatud peatöövõtja konkursi. Kolle on ka panga pikaajaline klient, ütles Gramberg.

Panga enda ruumid hakkavad Grambergi sõnul paiknema hoone kuuekorruselises osas. Neljakorruselise osa rendib pank välja. Pangahoonesse tuleb ka kohvik ning maa-alune parkla.

Panga praegusesse peakontorisse tuleb Grambergi kinnitusel üks filiaal ning osa ruume vabastatakse.

Ehitust finantseerib pank omavahenditest ja hetkel on kulutatud 22 miljonit krooni, ütles Gramberg. Hoone lõppmaksumuseks on EVEA Pank planeerinud 50 miljonit krooni. BNS

Tallinna lennujaama üheksa kuu puhaskasum oli 14,95 ja käive 79,5 mln krooni.

Tallinna lennujaama teatel moodustasid 72 protsenti käibest lennundustulud. Oma teenuste vahendamine ja müük ning rent andsid ülejäänud osa müügikäibest.

Tallinna lennujaama käibeprognoos on 100 miljonit krooni.

Üheksa kuuga investeeris lennujaam 4,25 mln krooni.

Pärast RE Eesti Lennujaamad restruktureerimist võtab kõik Tallinna lennujaamaga seotud õigused ja kohustused üle sada protsenti riigile kuuluv AS Tallinna Lennujaam. BNS

Valitsuse arutab tänasel istungil rahvusvahelise valuutafondi (IMF) majanduspoliitilist memorandumit.

Peaministri majandusnõuniku Ardo Hanssoni sõnul kirjutab Eesti IMFi memorandumile alla sel nädalal.

Hansson märkis, et ta ei näe dokumendis vastuolulisi punkte ning kõik on juba eel-nevalt kokku lepitud.

Eesti poolt kirjutavad Eesti majanduspoliitika kõige detailsemale programmdokumendile alla peaminister Mart Siimann ja keskpanga president Vahur Kraft. BNS

Parkimisoperaator AS Estpark avab detsembri alguses Tallinnas Hoiupanga uue peahoone kõrval Astlanda parkla.

«Uues kuuekorruselises Baltimaade suurimas parklas on 619 parkimiskohta,» ütles Estparki juht Marika Pärnoja. Estparki omanikud on Kawe Group Ltd. ja Rootsi firma Parkett AB. BNS

Soome farmaatsia- ja tervishoiutoo7dete müügifirma Tamro loodab jõuda järgmisel aastal Balti ja Vene turul kasumisse, ütles kontserni peadirektor Matti Elovaara.

«Nelja aastaga oleme investeerinud lähialadele sadu miljoneid marku. Järgmisel aastal jõuame seal kasumisse,» ütles Elovaara Startelile.

Tamro teatas eile, et Eestis saab firma uueks nimeks Tamro AS, Lätis Tamro SIA ja Leedus Tamro UAB. BNS

Eile kirjutati Tartu ülikooli ja ASi Tartu Ehitus vahel alla leping, mille kohaselt remonditakse ülikooli majandusteaduskonna tarbeks ülikoolile kuuluvad majad Tartu kesklinnas aadressil Narva mnt 4 ja 6.

Projekteerimis- ja ehitustöövõtulepingu maht on 11,5 miljonit krooni. Hoonetes peab algama õppetöö järgmise aasta 1. septembril. Ehitustöid alustatakse järgmisel nädalal.

«Majandusteaduskond asub praegu linna servas Nooruse tänavas ja oli niikuinii plaanis Tartu kesklinna tuua,» ütles TÜ ehituskorralduse osakonna juhataja Ahto Põldes.

Kahe maja remondiks ja sisustamiseks võtab ülikool 10 aastaks 12,5 miljonit krooni pangalaenu.

Oktoobri lõpus sai uue ja kaasaegselt sisustatud õppehoone ülikooli õigusteaduskond. Selleks kulus 20 270 000 krooni. ÄP

Krediidipank kavatseb järgmise aasta märtsis jõuda Tallinna börsile, ütles panga president Rein Otsason.

Otsasoni sõnul on börsile mineku plaan tõsine, kuid pank ootab ära aastaauditi.

Otsason ütles, et pank on teinud börsile minekuks ettevalmistusi ning lähiajal registreeritakse panga aktsiad väärtpaberite keskdepositooriumis.

Krediidipank teenis kümne kuuga kasumit 21,1 miljonit krooni, kuid jäi oktoobris 1,3 miljoni krooniga kahjumisse. BNS

Shell ja Statoil langetasid eile seoses turul toimunud muudatuselga bensiiniliitri hindu Tallinnas viie sendi võrra.

Alates eilsest maksab bensiin 98E Shelli ja Statoili Tallinna teenindusjaamades 6,2 krooni liiter, bensiin 95E 6 krooni ning 95K 5,9 krooni liiter.

Diislikütuse hind jäi samaks ehk 4,55 krooni liiter.

Eelmisel nädalal langetasid juhtivad kütusemüüjad seoses dollari kursi jätkuva nõrgenemisega bensiiniliitri hindu keskmiselt 10 sendi võrra. BNS

Eesti majanduskasv aeglustub neljandas kvartalis, aastaseks kasvuks kujuneb 9--10 protsenti ning järgmise aasta väljavaated ei ole enam nii head, prognoosib Price Waterhouse värskes Eestit käsitlevas raportis.

Mure valuutakomitee süsteemi püsimajäämise pärast viis rahaturu intressimäärad oktoobris üles üle 10 protsendipunkti, kärpides reaaltulusid ja piirates nõudlust impordi järele, mis omakorda vähendab jooksevkonto defitsiiti, märkis Price Waterhouse'i analüütik Hardo Pajula.

Aktsiate hinnalangus börsil, kõrgemad intressimäärad ja kahanev tarbija- ning äriusaldus avaldavad vältimatut mõju tarbijakulutustele ja investeeringutele, mistõttu majanduse kasvutempo aeglustub järgmisel aastal, märkis Price Waterhouse, kuid majanduskasvu prognoosi ei avaldanud. BNS

Riigikogu võttis eile vastu 116,1 miljoni krooni suuruse teise tänavuse lisaeelarve, millest ligi kolmandik läheb regionaalprogrammideks.

Lisaeelarvest suunas riigikogu Eesti regionaalarengu sihtasutusele 46,1 miljonit krooni.

Lisaraha tuleb ASi Eesti Tubakas aktsiakapitali vähendamisest ja prognoositust suuremast käibemaksu laekumisest. BNS

Tallinna börs korraldas võrguteenuste pakkujatele konkursi börsi kauplemissüsteemi sidevõrgu väljaehitaja ja hooldaja leidmiseks.

Reedel lõppenud konkursile esitasid pakkumuse praegu börsi teenindavad Uninet ja Crebit ja veel kaks firmat.

«Tahame, et kogu börsi infosüsteemi teenindaks üks firma, kes ehitab välja ka sidevõrgu,» ütles börsi juhatuse esimees Helo Meigas.

Meigase sõnul on võrgu peamiseks probleemiks töö-kiirus. Ka on börsi tööd seganud sidekatkestused. BNS

Jaga lugu:
Hetkel kuum