Rentnikel üha suurem ülekaal

Kui Eesti eluasemeturul on omanikke ligikaudu 90% ja üürnikke 10%, siis äripindade turul on olukord vastupidine.

Rentimise üks oluline eelis on see, et firma kasvamisel või kahanemisel on võimalik kiiresti reageerida. Tähtis on asjaolu, et rentnik ei pea muretsema pinna kapitaalse korrashoiu eest. Omanikuks hakkamist soosivad praegused soodsad laenuintressid ja hinnad, mõlemad on alanenud ligikaudu 20%. Äripindu hindavad pangad reeglina riskantsemaks kui elamispindu ning nende laenuintressid on veidi kõrgemad.

Kinnisvarabüroo Uus Maa tegevdirektori Urmas Lauri arvates peaksid kauplemisega tegelevad ettevõtted äripindu rentima: «Kinnisvara omab täna reeglina kinnisvarainvestor, kelle tegevuse eesmärk ongi investeerida kinnisvaraobjektidesse ja sealt renditulu saada.» Urmas Lauri sõnul on kaubandusfirmades mööda saamas mõne aasta tagune kinnisvara ostmise eufooria.

Võimalikult väikse arvu kinnisvaraobjektidega püüab hakkama saada Hansapank, panga bilanssi on kavas jätta vaid peahooned. Hansapanga haldusjuhi Andres Loigomi sõnul on omaniku kohustused üldreeglina rentniku kohustustest suuremad ja eeldavad mitmesuguste teenistuste olemasolu. «Pank ei pea oma põhifunktsiooniks hallata mingit temale endale kuuluvat kinnisvara, pank tegeleb pangandusega,» rõhutab Loigom.

Kinnisvara omamist peab otstarbekaks Eesti Päevaleht. «Meil oli igal juhul selge plaan hakata omanikuks,» ütleb Eesti Päevalehe peadirektor Hando Sinisalu, kelle sõnul otsustaksid nad tänagi samamoodi. Otsus kinnisvara kasuks tehti kaalutlustel, et renti tuleks kümne aasta jooksul maksta rohkem kui pangale kinnisvaralaenu põhiosa makseid ja intressi kokku.

Eluasemeturul on Eestis omanikke rohkem kui enamikes teistes riikides, kus nende osakaal on 50--60%. Ober Haus Kinnisvara tegevdirektori Hindrek Leppsalu sõnul on meie ühiskonnas juurdunud mõtteviis, et elamispinna üürimine on nagu raha mahaviskamine.

Uue korteri ostmisel peab omafinantseering olema vähemalt üks kolmandik. Omanikuks pürgijad peaksid kaaluma, kas mitte hoopis korter üürida ja ülejääv raha näiteks kümneks aastaks panga deposiiti paigutada.

Eestis renditakse pindu väga palju seetõttu, et ettevõtted on kiiresti kasvanud ning näiteks eelmisel aastal oli raske saada kinnisvarale finantseerimist.

Enamik rendilepinguid Eestis on ühe- kuni kolmekuulise etteteatamisega. Välismaal sõlmitakse suur osa lepinguid teatud tähtajaga ning lepingut ei saa katkestada.

Välisriikides on tunduvalt erinev ka rendipinna omanike käitumine rentnike otsimisel.

Turu madalseisus pole välismaal harvad juhused, kui omanik maksab rentnikule ette kuue kuu rendi, et saada korraliku kliendiga näiteks kümneaastast lepingut.

Eestis ootab omanik enamasti rentnikult paari-kolme kuulist ettemaksu, parimal juhul maksab omanik rentniku asemel maaklerile vahendustasu.

Lähiaastatel on Eestis oodata, et lisaks vahendustasu maksmisele teevad omanikud rentnike saamiseks teisigi soodustusi ning minnakse üle pikemaajalistele fikseeritud lepingutele.

Praeguses kinnisvaraturu olukorras tundub, et pinna rentimise asemel selle ostmine polegi enam nii halb mõte, sest kinnisvara hinnad ja laenuprotsendid on oluliselt alla tulnud.

Laenu saab 11--12% tasemel, Tallinna kesklinnas saab korraliku büroopinna osta 8000--10 000 kr/m² ja äärelinnas 4000--8000 kr/m². Rendi ja liisingumakse suurus on muutunud peaaegu ühesuuruseks.