Tallinna Sadam piirab konkurentsi

Konkurentsiamet vastas jaatavalt laevandusfirma ASi Hansatee järelepärimise peale, kas Tallinna Sadama näol on tegu monopoliga, teavitades sellest ka teede- ja sideministeeriumi.

Loomulikku monopoli omavale ettevõtjale võib eriseadusega määratud riigiasutus või kohalik omavalitsus kehtestada hindade reguleerimise korra või kasutatavad hinnad, selleks et kauba või teenuse ostjad ei satuks halvemasse olukorda, kui nad oleks siis, kui selles valdkonnas toimiks vaba konkurents.

Konkurentsiameti peadirektori Peeter Tammistu sõnul tähendab loomulik monopol seda, et Tallinna Sadamal on tugev infrastruktuur ja teistel pole majanduslikult tasuv sinna kõrvale midagi tekitada. Tammistu ütlusel on Tallinna Sadama suhtes langetatud vaid otsus, et tegu on tõepoolest loomuliku monopoliga. Kas sadam on seejuures ka vääralt toiminud, pole esialgu teada.

Merendusküsimustega tegeleva teede- ja sideministeeriumi asekantsleri Rene Treiali sõnul on olnud juttu sellest, et Tallinna Sadam soovib konkurentsiameti otsuse vaidlustada. Sadama vastuväite kohaselt on selle omanduses vaid 40 protsenti ümbruskonna sadamate kaide üldpikkusest, mistõttu ei saa kaubavedude osas monopoolsusest rääkida, selgitas Treial. «Reisilaevade suhtes on aga väide tõepärane,» lisas ta.

Kui otsus Tallinna Sadama loomuliku monopoli staatusest jääb jõusse, peab ka tariifide määramine teistel alustel toimuma hakkama ja riik saab vahekohtunikuks, tunnistas asekantsler.

Teede- ja sideminister Toivo Jürgenson kinnitas, et näiteks transiidi osas on Tallinna Sadam täielik monopol ja veotariife peaks riik hakkama edaspidi läbi vaatama. Kaide üldpikkus ei ole ministri hinnangul mingi argument. «Sel juhul peaks süvist ja muidki tingimusi võrdlema hakkama,» leidis Jürgenson.

Tallinna Sadama juhid olid eile terve päev hõivatud ja nendega polnud konkurentsiameti otsuse kommenteerimiseks võimalik ühendust saada.

Teede- ja sideministri nõunik Martin Napa ütles, et ministeerium on juba võtnud poliitilise seisukoha, et AS Tallinna Sadam peab kõigi teenuste ja kaupade soetamisel järgima riigihankeseadust.

«Loomulikult on see monopol, sest ega meil kuhugi mujale oma laevadega minna ole, sest Muuga on ju kaubasadam,» kommenteeris konkurentsiameti otsust Silja Line Eesti juhatuse esimees Meelis Laido, kelle sõnul on ühe reisija pealt tasutavad maksud Tallinnas palju kõrgemad kui Helsingi, Turu või Stockholmi sadamates. Kuna Silja soovib tuua Helsingi-Tallinna liinile uusi laevu ja läbirääkimised Tallinna Sadamaga parasjagu käivad, ei soovinud Laido kartuses asja ära rikkuda sel teemal rohkem rääkida.

Hansatee peadirektori Kalev Järvelille sõnul on laevafirma huvitatud, et Tallinna Sadam kohtleks kõiki firmasid võrdselt. Praegu saavad Soome laevafirmad kruiisireisijate pealt soodustust, kuid Hansatee ei saa. Samas ütles ta, et Tallinna Sadama uus juhtkond on lubanud küsimuse uuest aastast lahendada. «Sooviksime, et suhted oleks korrektselt lepingutega paika pandud, mitte nii, et sadam esitab lihtsalt arveid, mida me peame tasuma,» leidis Järvelill. Ka Hansatee juhi hinnangul on Tallinn kõige kallim sadam piirkonnas.

Sadamateenuste turgu ja hinnakujundust kavatseb konkurentsiamet hakata uurima tuleval aastal. Praegu on töös riigihankeseaduse rikkumise arutamine Tallinna Sadama turvateenuste osutaja leidmisel.