Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas takistada tankistide kasutamist?
Arvan, et see on võimalik ja igal juhul tuleb seda takistada. Kujutan ette, et see, kuidas üks persoon saab ettevõtte juhatuse esimeheks, peaks olema natuke rohkem reguleeritud. Kui on ikka tõsine ja aus äriühing, siis on suhteliselt keeruline üldse mõelda selle peale, et ühingut juhatab inimene, kes on kümme klassi koolis käinud ja kaks korda kinni istunud. Nõuded tuleks natuke julmemalt sisse panna.
Ühiskondlik hoiak tankistide suhtes peab muidugi muutuma, aga minu arust kasutavad tankiste põhiliselt sellised firmad, kellele see ühiskondlik hoiak eriti korda ei lähe.
Praegu mina ei näe, et keegi saaks seda keelata, kui omanikud tahavad panna koolipoisi, kant- või ümarpea juhatusse. Reeglina on see nii mängitud, et satuks siis ka rumal pankrotihaldur, kes tankistidega midagi peale ei hakka, ja skeem töötab. Seda tehakse sageli ka nii targalt, et halduril lihtsalt ei ole võimalik lõpuni minna. Aga ta saab anda edasi andmed majanduspolitseisse või prokuratuuri.
Kui kellegagi neist aetakse asi tõesti lõpuni ja kui sellele järgneb konkreetne karistus, sel juhul on tankisti kasutamist võimalik takistada. Seda oleks igal juhul vaja, sest pankrotimenetlustes puutuvad haldurid sellega väga sagedasti kokku.
Näen kahte abinõude valdkonda variisikute kasutamise vähendamiseks. Kui variisikuid kasutatakse, järelikult võimaldavad praegu riigi poolt kasutatavad mehhanismid sellist käitumist. Tuleb tõhustada järelevalvet registrites olevate andmete õigsuse üle, järelevalve efektiivsus sõltub reaalse vastutuse kohaldamise võimalustest valeandmete esitamise eest.
Ühiskondliku hoiaku muutmine. Majanduskuritegevust ei peeta praegu Eesti ühiskonnas väärkäitumiseks. Seni kuni ühiskonna liikmed ei taju, et maksukuritegude näol on tegemist vargusega nende eneste taskust. Elanikele tuleb enam selgitada majanduskuritegevuse otsest mõju rahva heaolule -- alafinantseeritud haridussüsteem, tervishoid ja politsei.
Tankisti võib võtta kriminaalvastutusele, tema suhtes saab kohaldada ärikeeldu. Ta vastutab aktsionäride ja kreeditoride ees jne. Omaette probleem on see, kui talt ei ole midagi võtta. Ilmselt ei ole realistlik nõuda vastutuskindlustust.
Teine küsimus on see, et nende isikute (nõukogu liikmed), kes nimetavad vastutustundetult mingi tankisti juhatama, vastutus on ka seaduses ette nähtud.
Äri aga on muidugi alati seotud riskiga, ja kui ettevõte läheb pankrotti, ei pea see alati sanktsioone kaasa tooma. Aga kui on tuvastatud, et eesmärk on varade kantimine ja kahju tekitamine, siin peavad kohtud lihtsalt rohkem sisuliselt lähenema. Seadusandlik baas annab selleks võimalusi.