Inge Rumessen • 30. oktoober 2000 kell 22:00

Kell käib valitsuse järgi

Vaatamata sellele, et möödunud aasta oktoobrikuine valitsuse otsus pidi ära hoidma kellakeeramise probleemid, külvab see kaks korda aastas endiselt segadust, eelkõige reisijates. Sellest nädalast on taas muutunud rahvusvaheliste lendude, laevade ja rongide sõidugraafikud.

?Loomulikult pole see poliitiliselt sugugi kõige tähtsam küsimus, kuid praegu on meie hulgas küll valdavalt välja kujunenud poolehoid suveajale üleminek taastada,? ütles Peeter Kreitzberg. ?Minule isiklikult küll ei meeldi see, et me talveajal oleme. Olen ise harjunud vara tõusma ning valgeks minnes tööle hakkama.?

Kreitzbergi sõnul on arvamusi mitmesuguseid ning kõik poolt- ja vastukäivad argumendid tuleks uuesti läbi arutada. ?Olen rääkinud samal teemal Soome kolleegidega, kes meie praeguse olukorra üle muigasid,? ütles Kreitzberg. ?Soovides käia Euroopa Liiduga tulevikus ühte jalga, on tõenäoline, et see kellakeeramine tuleb ikka tagasi muuta.?

Euroopa Liidus kehtib aga suveajale ülemineku direktiiv aastani 2001. Pärast seda on suveaja kasutamine iga liikmesriigi otsustada.

Valitsuse pressiesindaja Priit Põikliku sõnul on valitsus oma otsuse teinud ega kavatse seda ümber muuta. ?Kinnitust otsuse õigsusele on andnud küsitlus, mis korraldati vahetult pärast valitsuse määrust, kus 70 toetas suveajale mitte üleminekut,? ütles Põiklik. ?Tugevad on ka meditsiinilised ja majanduslikud põhjendused.?

Vaidlus kellaaegade nihutamise üle kestis ligi kümme aastat, enne kui valitsus otsustas jätta suveajale üle minemata.

Tookord väitis majandusminister Mihkel Pärnoja, et suveaeg ei too majanduslikku võitu ning häirib inimeste tervislikku seisundit.

Eesti Energia finantsdirektor Sandor Liive on öelnud, et elektrienergia müügist saadav tulu suveajale mitteülemineku tõttu on suurenenud 2?3 miljoni krooni võrra terve aasta peale.

Hetkel kuum