Kas Kranichi erahuvid takistavad sadama ehitamist?

On mitu probleemi, mille lahendamine ei sõltu saarlastest. Esimene on kindlasti see, et keskkonnaminister pole päris adekvaatselt käitunud. Regionaalministri juurde on loodud komisjon, kus sadamaga seonduvat arutatakse. Komisjonis ei olnud keskkonnaministeeriumi töötajad võimelised sisulisi vastuseid andma, põhjendades seda sellega, et nad ei tea, kuidas minister parajasti tahab. See näitab, et keskkonnaministri roll on küllaltki suur. Teine põhjus on seotud kogu valitsusega. Sadamat puudutavad otsused lähevad valitsusest läbi sisulise aruteluta ja otsuste sisu määrab keskkonnaminister. Kolmas põhjus on Eesti rohelised, kes kasutavad Undvat ära, et teha endale rahvusvahelist propagandat. Kui nad sadamaga seonduvat sisuliselt vaataksid, oleks neil pilt selge, et Undvasse sadama rajamine ei ole loodusele kahjulikum võrreldes sadama rajamisega teistesse piirkondadesse. Pigem vastupidi. Neljandaks põhjuseks on mõningad äriringkonnad, kellele ei meeldi sadama rajamisega seotud inimesed, sest nad sooviksid ise olla sadama omanike hulgas.

Keskkonnaminister Heiki Kranich eitab Äripäevas ilmunud väiteid, nagu seisaks Undva süvasadama rajamine ministri erahuvide taga. ?See on täielik jama,? ütles Kranich artiklit kommenteerides. Äripäev kirjutas, et Undva sadama rajamisega venitamise taga on Kranich, kelle hea tuttav kinnisvaraärimees Vello Kiil ei saanud 10-protsendilist osalust sadamaprojektis.

Kranich ütles, et Eesti majanduslikku ja keskkonnaalast mainet ei saa panna rahvusvaheliselt kaalule mingites isiklikes või üksiku äriringkonna huvides. Ta lisas, et kuni 20. novembrini käivad täiendavad süvasadama asukoha uuringud ja pärast uuringuid saab sadama rajamise kohta midagi konkreetsemat öelda. Kaks nädalat tagasi lükkas valitsus keskkonnaministeeriumi ettepanekul tagasi Saaremaa Kihelkonna vallavolikogu soovi saada rajatava sadama maaüksus munitsipaalomandisse. Keskkonnaministeerium peab otstarbekaks sadama rajamiseks vajaliku maa jätmist riigi omandisse ja selle sadama rajamiseks kasutada andmist hoonestusõiguse alusel. (BNS)