Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suurim hinnatõus pärast 1998. aastat
Eesti tarbijahinnaindeks kasvas statistikaameti andmetel oktoobris septembriga võrreldes 0,9 protsenti. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes kallinesid tarbekaubad ja teenused keskmiselt 5,4 protsenti, mis on suurim kasv pärast 1998. aasta detsembrit, mil tarbijahinnaindeks kasvas 6,5 protsenti. Kõige rohkem kallines oktoobris side (6,1 protsenti). Sideteenustele minevate kulutuste suurenemise põhjustas oktoobris jõustunud Eesti Telefoni poolne lauatelefoni kõneminuti hinna tõstmine poole võrra.
Mootorikütuse jätkuv kallinemine ja transporditeenuse hinnatõus kasvatasid transpordile tehtavaid kulutusi oktoobris 1,7% võrra. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes on kulutused transpordile kasvanud ligi viiendiku. Transporditeenuste hinnatõusu kaudu avaldub kütusehindade tõus ka teistes sektorites.
Selle aasta oktoobris mõjutas tarbijahinnaindeksit septembriga võrreldes keskmisest enam ka liha- ja piimatoodete kallinemine, mis on oktoobris traditsiooniline ja seostatav hooajaliste mõjudega. Sügisel algab toidukaupade ostuhooaeg, sest suveperioodil tarbitakse enam koduaedadest saadavaid puu- ja juurvilju. Kuna toidukaubad moodustavad tarbijahinnaindeksi arvestamisel kolmandiku, on aastaaegadest tingitud muutused üpris suured.
Majanduse tõusufaasi jõudes kiireneb kodumaise nõudluse suurenemisel enamasti ka inflatsioonitempo. Lisaks sellele võib eeldada kütusehindade tõusust tekkinud välissurve jätkumist sügistalvisel perioodil.
Eesti Panga hinnangul kujuneb välissurvete jätkumisel tänavuseks keskmiseks tarbijahinnaindeksi kasvuks 4 protsenti. Äripäev prognoosib selle aasta tarbijahinnaindeksi kasvuks 5 protsent.