Pensionär võitis Hansapangalt tagasi 40 000 krooni

Jaan Kundla (63) pöördus Hansapanga Liivalaia kontorisse kolm aastat tagasi ühel septembrikuu reede pärastlõunal, umbes kuu enne 1997. aasta börsikrahhi saabumist. ?Mul oli tekkinud väike sääst, mida soovisin turvaliselt ja endale kasulikult hoiustada, mistõttu uurisin muu hulgas ka aktsiaoptsiooni võimalusi,? selgitab ta tagantjärele toimunut.

Konsultant selgitas, et optsioonitehingu tegemiseks tuleb sõlmida kirjalikult raamleping ja küsis kodaniku andmed, mis edastas samas keskusesse. Isikut tõendavat dokumenti ei küsitud siis ega ka hiljem, kinnitab Kundla.

Raamlepingule allakirjutamiseks palus pangaametnik mehel järgmise nädala esmaspäeval tagasi tulla. Kui Kundla soovis siis asja kohta rohkem teavet, helistas pangatöötaja enda sõnul asjatundjale ja andis telefonitoru kliendile üle. ?Algul ütles keegi, et Tõnis kuuleb ja seejärel anti toru üle veel kellelegi, kes vastas omakorda, et Tõnnu kuuleb, mingit ametlikku esitlemist ei toimunud,? räägib tänane kannatanu. Teisel pool toru otsas olnud noored pankurid puistasid pensionäri sõnul ohtralt ingliskeelseid termineid, millest mees aru ei saanud. Kõne lõpus teatati, et see on lindistatud ja lepingu sõlmimise aluseks. ?Kuna ma ei andnud allkirja ei tehingu sõlmimise ega selle kinnitamise kohta, nagu kord ette näeb, olin koju Paidesse minnes veendunud, et tehingut pole ka sõlmitud,? räägib mees.

Kui Kundlal tekkis mõne kuu pärast vajadus oma raha kasutada, avastas ta, et kontol on kõigest 70 krooni, 39 000 krooni oli kadunud.

Täispikkuses artiklit koos Kundla ja Hansapanga maakleri vahelise telefonikõne stenogrammiga saad lugeda <#siit=http://www.aripaev.ee/1830/uud_uudidx_183001.html>