Kliendihaldurite pädevus jätab soovida

?Kuidas garanteerite, et teie Hansapanga kliendihaldurid oleksid tasemel? Kaheksa aasta jooksul pole meil olnud kliendihaldurit, kes jagaks ärist ja tootmisest,? päris eelmisel nädalal väikeettevõtjate konverentsil Baltic Colori juht Raivo Voit Hansapanga äriklientide divisjoni juhilt Alo Lillepealt.

?Olen teiega nõus. Olulisim probleem on inimene,? tunnistas Lillepea. Ta lubas poolteise aasta jooksul garanteerida Hansapangas väga hea klienditeeninduse taseme.

Üheteistkümnest küsitletud ettevõtjast pidas enamik paremaks Ühispanga laenuhaldurite tööd, vaid kaks ettevõtjat kiitis Hansapanka.

Päris kuri on pankade peale OÜ Sirwud Toode juhataja Piret Rozumovski, kes soovis liisida 6 miljonit krooni maksvat puutööseadet. ?Ühispanga Tartu kontor vastas, et me ei ärata usaldust ja saame pakkuda 11 intressi, ja Hansapank teatas, et hea projekt ja pakume 11 intressi. Milline iroonia, kui autosidki saab liisida 5 eest.?

?Haldurid ei ole suutelised äriplaanidest ideid lugema, see on probleem küll,? ütles Eesti Väikeeettevõtjate Assotsiatsiooni tegevjuht Heiki Künnapas. Tema sõnul on kummaline olukord, kus ühelt poolt pangad kinnitavad, et neil on raha küll, kuid ideid ei ole, ning teiselt poolt ettevõtjad ei saa pangast laenu kätte. Tema sõnul ei pruugi alati esitatavad äriplaanid olla professionaalselt koostatud. Küll on aga taunimist väärt pankade justkui vaikiv kokkulepe, et puidutööstuste riskitaset hinnatakse automaatselt kõrgemaks.

?Pangad tahavad kohe alguses saada sõlmitud konkreetseid lepinguid,? kurtis TÜ Püünise juhatuse esimees Indrek Vahemaa raskusi äri alustamisel 1995. aastal. ?Kui pihta hakkad, on selge, et pole tagatisi,? ütles Vahemaa.

Paljud väiksemad ettevõtjad eelistavad vähem või rohkem häälekalt Ühispanka Hansapangale. ?Laenu saamine on raske teema. Probleeme on olnud ja peab tunnistama, et mõnel pangal on suhtlus kliendiga korraldatud paremini kui teisel. Igal juhul praegu saan laenu Ühispangast,? ütles Prego Hotels AS juht Ado Sepa.

Saja töötajaga mööblitööstuse ASi Sanwood tegevdirektori Eduard Aameri sõnul oli loomulik, et 1994. aastal, kui ettevõtte tegemist alustas, oli probleeme laenu saamisega. Hiljem aga ei ole Aameril olnud põhjust Ühispanga klienditeenindajatele midagi ette heita.

OÜ Koduvalgus juhataja Avo Kull palus viit minutit, et pidada kiidukõnet Ühispanga paindlikule laenupoliitikale. ?Ühispangal on positiivne julgus riskida hea idee korral ning kui kohalikul kontoril on õigus otsustada kuni 3 miljoni kroonise laenu üle, siis täidab see ideaali kliendilähedasest pangast,? ütles Kull. Valgustusseadmeid müüv Kull kommenteerib teist suurpanka kui suurte ettevõtete finantseerijat: ?Hansapank on teadagi konservatiivne, teeb oma otsused pealinnas ja olgu temal hea elu.?

OÜ Jumbostrap juhatuse esimehele Andres Kiiplile teeb muret, et tema kogemuse kohaselt pole suure panga korral klienditeenindaja seisukoht lõpliku otsuse seisukohalt oluline: ?Otsustavad ju laenukomitees suured ja kauged tegelased.? Nii ei saagi klienditeenindaja oma seisukohti kaitsta ja anda mitteformaalset infot ettevõtte ja selle juhtkonna kohta.

Samas mängib suurt rolli ka eri harukontorite töö ja personaalne kontakt. Nii näiteks annab ASi Rektoron tegevdirektor Alber Tamme Haapsalu Hansapanga kontori tüdrukutele viis punkti.

Ka Ühispanga jaepanganduse divisjoni direktori asetäitja Ahti Asmanni jaoks on suhe kliendi ja kliendihalduri jaoks probleemiks. Asmann peab peamiseks usalduslikku sidet klienditeenindaja ja ettevõtja vahel. ?Kui klient on aus ja avatud, saab pank informatsiooni, väheneb riskifaktor ja tõuseb laenu saamise tõenäosus,? ütleb Asmann. Tihti suudab aga Asmanni sõnul kliendihaldur tuvastada täpsemini kliendi vajadusi rahuldava pangatoote: ?Loomulikult oleks alati lihtsam laenu võtta, kuid tihti on otstarbekam kasutada selliseid teenused nagu faktooring või akreditiiv.?

Sampo Panga jaoks on peamine vahetu suhtlus ettevõtte juhtkonna ja panga juhtivtöötajate vahel vähemagi suurema summa kui miljoni krooni puhul. ?Kui vähegi võimalik, püüame koha peal käia,? tõi Sampo Panga eelise esile äriklientide laenuosakonna juht Jaanus Plauert. Tema sõnul on nende kliendihalduri poolt koostataval memol eraldi kast, kuhu tuleb halduril kirjutada projekti sisuline mitteametlikumas stiilis kirjeldus. ?Arvestades projektide hulga kasvu jääb inimfaktor: suhe kliendihalduri ja kliendi vahel alati oluliseks,? ütles Plauert.