Tööandjalt oodatakse haiguspäevade hüvitust

Praegu veel ettevalmistamisel oleva ravikindlustuse seaduse kohaselt hakkab haigekassa maksma haigushüvitist senise teise päeva asemel alles neljandast päevast alates. Sotsiaalministeeriumi ettepaneku kohaselt peaks tööandja kohustuma tasuma töötajale uue seaduse järgi hüvitamata jäävate haiguspäevade eest.

?See oleks hea tahte avaldus tööandja poolt,? ütles sotsiaalministeeriumi kantsler Hannes Danilov, kes osaleb ministeeriumi esindajana kolmepoolsetel läbirääkimistel valitsuse, tööandjate ja töövõtjate vahel.

Baltika arvutuste kohaselt oleks tööjõukulude kasv aastas 1 protsent, kui haigekassa asemel maksaks töötaja teise ja kolmanda haiguspäeva eest tööandja. ?See polegi nii väike summa,? sõnas ettevõtte personalijuht Madis Länts.

?Turumajanduslikus ühiskonnas ei saa olla mingeid hea tahte avaldusi,? ütles Klementi juhatuse esimees Madis Võõras. ?Kui tööandja annab midagi, siis ta tahab midagi ka vastu saada.?

Kui see teema kolme aasta eest samuti üleval oli, peeti võimalikuks kinnimakstavate haiguspäevade arvel töötaja eest makstava sotsiaalmaksu vähendamist. Praegu aga selline võimalus välistatakse.

?See ei tule kõne allagi,? ütles Danilov ning lisas, et võimalik 0,1protsendiline sotsiaalmaksu vähendamine oleks liiga tühine summa. ?Tööandjat peaks stimuleerima soov luua tervislikku töökeskkonda, et töötajad ei haigestuks.?

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Toomas Vilosiuse sõnul on eelnõu veel toores ning võimalikud mitmesugused variandid. ?Paljudes Euroopa riikides maksab tööandja koguni nädala kinni,? tõi Vilosius näite. ?Töötaja on siis paremini tööandja kontrolli all ning pole sellist juttu, et lähen võtan sinise lehe.?

Võõrase hinnangul nõustuks tööandja ehk haiguspäevade eest tasuma juhul, kui tal oleks võimalik kontrollida haiguse olemasolu. ?Ja teiseks peaks siis vähendama sotsiaalmaksu,? ütles Võõras. ?Kui need kaks punkti pole täidetud, ei tule kõne allagi, et me soostuksime maksma töötajale haiguspäevade eest. See halvendab tööettevõtluskeskkonda ja seda eriti tekstiilitööstuses.?

Madis Läntsi sõnul tekitab eelnõu küsimuse, miks me seda sotsiaalmaksu üldse siis haigekassale maksame. ?Nende päevade hüvitamine töötajale oleks ju üks täiendav maks lisaks 33protsendilisele sotsiaalmaksule.?

Tööstuse ja Tööandjate Keskliidu jurist Tarmo Kriis pidas haiguspäevade hüvitamist võimalikuks ainult juhul, kui see oleks vabatahtlik. ?See oleks võimalik ainult suurtes ettevõtetes, kus on tehtud kollektiivlepingud,? ütles Kriis, kes osaleb samuti kolmepoolsetel läbirääkimistel. ?Ja seda peaks käsitlema ettevõtte kuluna, mitte erisoodustusena,? lisas ta.

Kalevi juhi Oliver Kruuda sõnul peaks haigekassa süsteem põhinema hoopis vabatahtlikul kindlustusel ning oleks igaühe enda kanda. ?Riik aitaks maksta vaid töötute eest,? rääkis Kruuda. ?Me maksame ju kolossaalseid summasid ja iga aasta mõeldakse uusi nippe välja, kuidas raha juurde küsida,? ütles ta ning lisas, et kui mujal maailmas riik soodustab ettevõtluse arengut, siis kõnealune ettepanek hoopis pärsib.

Järgmise aasta algusest peavad noored tööle tulijad tasuma pensionifondi 2% oma teenistusest. Lisaks on arutlusel ka töötuskindlustusmakse, mis võtab palgast maha 0,2?0,5%. Samuti suurendab tööandja maksukoormust järgmise aasta algusest kavandatav tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus.